Mida laenutada

JAANUAR - 2023

Tillukeses Kolme Männi külas on kevad, puudel võrsuvad pungad ning esimesed lilled murravad end läbi värskelt sulanud maapinna. Kuid mitte kõigel pole määratud uuesti elule ärgata …
Külaelanikud otsustavad tähistada lihavõtteid spiritistliku seansiga vanas Hadley majas lootuses puhastada küla kurjusest. Üks seansil osaleja aga sureb. Kas surma põhjuseks oli hirm ja ehmatus või aitas keegi sellele kaasa? Juhtumi juurde kutsutakse Québeci kriminaalpolitsei peainspektor Armand Gamache, kes satub uurimise käigus silmitsi nii pealtnäha idüllilise külakese kui ka iseenda painajatega.
„Kõige julmem kuu” on kolmas raamat Louise Penny auhinnatud kriminaalromaanide sarjas, kus mõrvu lahendab karismaatiline, tark ning kaastundliku südamega peainspektor Gamache.
``````````````````````````````````

Kui liblikas kookonist väljub, on tal vaja rabelda, et vedelik kehast tiibadesse liiguks. Võitluseta ei tõuse ta kunagi lendu.
Leigh Henderson on parimas hoos, valmis sõlmima oma elu suurimat tehingut. Ta on selleks valmistunud, miski ei seisa tema teel ‒ kui välja arvata ambitsioonikas kolleeg, kes saab endale tähtsa kohtumise kliendiga ja kelle pärast Leigh töötuks jääb. Aga see on veel väike mure.
Leigh’ emal on uudiseid, mis muudavad kõike. Ta on palunud tütardel tulla perekonna majakesse Old Hickory järve ääres. Lisaks selle, et tagasipöördumine kodukanti toob pinnale Leigh’ leina armastatud vanaema surma pärast, tuleb tal ka õppida tundma õde, keda ta pole kunagi vaevunud mõistma, ning riskida võimalusega, et ta kohtab vana armastust, Colton Harrist, seda ainsat, kellest ta pole suutnud kunagi päriselt lahti lasta. Kas see kõik aitab Leigh’l mõista, kes ta ise päriselt on?
„Liblikaõeksed“ on südantsoojendav lugu peresidemetest, uutest võimalustest ja sellest, kuidas ennast leida. See paneb teid naerma, nutma ja oma kallite juurde jooksma.
````````````````````````````````````

Kui Joanna Whitmani kuulus eksmees hukkub avariis, ei tea naine, mida tunda. Nende toimimatus abielus oli valusaid saladusi rohkem, kui Joanna mäletada tahtis. Aga kui Joanna saab teada, et noor naine, kes oli mehega avarii toimumise ajal autos, ootab last, tunneb Joanna tegutsemissundi, sest peakoka Cliff Whitmani eksabikaasana teab ta omast käest, kui ränk saab olema mehe salapärasel tüdruksõbral meedia huviorbiidis olemine.
Ashley Blake ei suuda oma kõrvu uskuda, kui Joanna ilmub tema palatisse ja teeb ettepaneku redutada kahekesi tema rannamajakeses unisel California rannikul. Joanna peaks teda vihkama, mitte aitama. Aga Ashley on üksi ja rase ning ei saa pakkumist tagasi lükata. Ometi ta teab, et kui Joanna peaks kunagi teada saama tema autosviibimise tegeliku põhjuse, katkeb nende habras side kohe.
Joanna ainus eesmärk sel suvel on privaatsus, kuid tema naasmine kodulinna toob sekeldusi kohalikule kogukonnale, eriti aga mehele, kelle Joanna aastate eest siia maha jättis. Ashley soovib ainult kohta, kus teha enda ja beebi tulevikuplaane, ning põhjustada Joannale võimalikult vähe tüli. Aga kui kuuma suvepäikese käes tulevad saladused päevavalgele, paneb see nende ebatõenäolise sõpruse proovile.
````````````````````````````````````

Mitu aastat pärast seda, kui mees ta reetis, on too tagasi Haven Pointis... ja valmis tõde välja selgitama
Megan Hamiltonile pole Elliot Bailey õieti kunagi meeldinud. Mees keeras tema perekonnale selja, kui nad teda kõige rohkem vajasid, ja see peaaegu hävitas nad. Nii on ta sügavalt vapustatud, kui Elliot tema võõrastemajja saabub, vajades peatuskohta ja esitades küsimusi, mis kisuvad mineviku üles. Megan rendib talle majakese, aga sellega asi piirdubki – ükskõik kui seksikaks Elliot on muutunud.
Haven Pointi naasmine on viimane asi, mida menukite autor Elliot Bailey oli ette kujutanud. Aga töölt kõrvaldamise tõttu on ta tulnud oma praegust raamatut kirjutama Haven Pointi ja see on toonud ta tagasi naise juurde, keda ta ei suuda mõtetest tõrjuda. Meganiga taas kohtumine on raskem, kui ta arvas, ja see toob pinnale tunded, mis olid Ellioti arvates ammu maha maetud. Kas see võib olla tema võimalus oma esimene armastus endale võita?
````````````````````````````````````

Selles väljapaistvas romaanis toob üks eriline viimne soov viis inimest igaveseks kokku
Romany, kes on äsja saanud kaheksateist, on tegemas esimesi samme täiskasvanuteel, kui teda tabab tragöödia ja ta leiab end äkki üksi, ilma oma ema Angieta, ainsa vanemata, keda ta on kunagi tundnud. Oma viimases kirjas on Angie teinud enda neljale kõige lähedasemale sõbrale ülesandeks juhatada Romany läbi tema viimase kooliaasta – aga kas tema ebatavalisel surmaeelsel soovil on mingi varjatud motiiv?
Igaühel neist neljast hooldajast on elule oma vaade, mida Angie tahab oma tütrele pärandina edasi anda. Kolm neist on tundnud üksteist ülikooliajast peale: igavene nomaad, eksootilise nimega Tiger, uje ja praktiline Leon oma kasutamata muusikalise andega ning Maggie, särav jurist, kes ei tunne oma võimeid. Aga neljas hooldaja on teistele mõistatus: nad pole kunagi varem kuulnud endisest modellist Hopeʼist...
Kui hooldajad meenutavad oma sõprust Angiega, tuleb ilmsiks, et see ebatavaline asjakorraldus ei ole seotud mitte ainult Romany, vaid ka nende endiga. Elades läbi oma leina üksikult ja koos – mida saavad need viis inimest teada enda ja oma mineviku ning selle naise kohta, kes on neid kõiki kokku viinud?
````````````````````````````````````````

Ain Küti kriminaalloo „Kolme kaardi mõistatus“ tegevus viib lugeja 1830. aasta hiliskevadesse. Sagadi mõisahärra Paul Alexander Eduard von Focki karjäär on saanud tagasilöögi, korralistel valimistel on ta üllatuslikult taandatud kohaliku meeskohtu eesistuja ametikohalt teiseks assessoriks. Lisaks on naabermõisnikud võtnud nõuks Fockile Palmse mõisa piduüritusel üks vingerpuss mängida, kuid kõik läheb viltu, ning toimub mõrv, mille peasüüdlane näib olevat Sagadi mõisavalitseja Gerhard Wagner. Fock ei jäta sõpra hätta ning koos Maria Juliana von Nottbeckiga alustavad nad oma uurimist.
Keerukaks teeb selle uus kohtu eesistuja, Idavere härra Gernet, kes ametlikku juurdlust läbi viies kipub Fockist ikka sammu võrra ees olema. Lisaks keerutavad segadust nii päästetud merehädalised, salakuulajad kui topeltelu elavad kohalikud mõisnikud ja nii on Fockil tükk tegemist taipamaks, et tegelikult on tapatööde taga hoopis suurem vandenõu.
Kõige selle kõrval ei unusta Sagadi härra aga oma peamist eesmärki – saada soovimatust abielust vabaks oma südamedaam Juliana.
``````````````````````````````````

Kas nad tõugati servani ... või üle serva?
Vaikses Weston-super-Mare’i rannikulinnas leitakse kaljujalamilt laip. Sama juhtus väga sarnasel moel kõigest mõni kuu tagasi ja uurija Louise Blackwell ei usu, et tegu oleks kokkusattumusega.
Laiba kõrvalt leiab ta hüvastijätukirja, milles kordub eelmise hüppaja kasutatud fraas „surm pole veel kõik“. Louise on veendunud, et meeleheitlike enesetappude taga peab olema niiditõmbaja, aga kui paljud peavad veel surema, enne kui ta tema isiku ja kavatsused välja selgitab?
Suutmata õieti keskenduda, kuna ta vend on koos tütrega teadmata suunas kadunud, teeb Louise viimaks siiski kauaoodatud läbimurde, kui kolmas hukkunu juhatab ta sarmika sektiliidri jälgedele. Kahtlusalune on politseil küll silmapiiril, kuid paraku kehtib sama ka vastupidi.
Kas olukorras, kus asitõendeid napib ja surnute arv kasvab, suudab Louise tapja hukutava missiooni peatada, või pistab ta seekord rinda alistamatu vastasega?
``````````````````````````````````````

Noor naine ärkab külmas ja pimedas keldris, teadmata, kuidas ta sinna sattus või kes ta röövis. Nii algab tema kohutav õudusunenägu.
Lähedal asuvast kõrvalisest rannast avastatakse maetuna veel ühe noore naise surnukeha. Kuid surnud tüdruku kadumisest pole keegi kunagi teatanud – võõrdunud perekond on saanud temalt aastate jooksul regulaarselt sõnumeid. Keegi on teda haua tagant elus hoidnud.
Uurija Helen Grace’i jaoks on see jahmatav tõend selle kohta, et ta otsib koletist, kes pole mitte ainult väärastunud, vaid ka tark ja leidlik – mõrtsukat, kes on ka varem tapnud. Ja kui Helen püüab mõista mõrvari motiivi, saab ta aru, et jookseb meeleheitlikult võidu ajaga.
„Nukumaja“ on uurija Helen Grace’i juhtumitele keskenduva sarja kolmas raamat.
``````````````````````````````````

Carla Sullivani maailm keeratakse tema viiekümnenda sünnipäeva eel pea peale. Ta ema sureb ning lisaks avastab ta, et abikaasa peab järjekordset armukest. Carla tahab sellest kõigest eemale. Tal tekib idee, kui ta avastab kirja, mis on adresseeritud tema ema võõrdunud õele Josette’ile, kes elab Lõuna-Prantsusmaal. Carla pakib hetke ajel asjad ja sõidab Antibes’i, et otsida üles salapärane tädi Josette. Kaks naist saavad vähehaaval lähedasteks, kuid päevavalgele tulevad ka suguvõsa saladused, mis sunnivad Carlat kahtlema kogu oma senises elus. Südantsoojendav romaan rullub lahti kaunil Prantsuse Rivieral ja selle põnevus püsib viimaste ridadeni.
Jennifer Bohnet on 16 menuka romaani autor, sealhulgas „Päikesevilla saladused“. Tema lood hõlmavad sageli mitut põlvkonda, erinevas vanuses tegelasi ja ootamatuid keerdkäike. Lõpp on aga alati lootusrikas, isegi kui varem valatakse pisaraid. Olles rohkem kui kakskümmend aastat Prantsusmaal elanud, on ta harjunud prantslasliku eluviisiga, mille juurde kuuluvad pikad lõunasöögid sõprade ja veini seltsis.
````````````````````````````````

Nad ei jõudnud ära oodata, millal kohale jõuavad.
Inglismaa ranniku lähedasel saarel on avatud idülliline heaolukeskus, mis tõotab puhkust ja lõõgastust – aga kunagiste süngete mõrvade tõttu on see kohalike sõnul üks ära neetud paik.
Aga nüüd ei saa nad siit lahkuda.
Näiliselt traagilise kukkumise järel leitakse joogapaviljoni lähedalt kividelt noore naise surnukeha. Uurija Elin Warner saab peagi teada, et ohver ei olnud kuurordi külastaja – see naine ei pidanud üldse siin saarel olema.
Ja nad teeksid kõik, et põgeneda.
Mida kauemaks Elin saarele jääb, seda rohkem saladusi paljastub. Kui järgmisel päeval üks külastaja sukeldumise ajal upub, mõistab Elin, et neis surmades pole midagi juhuslikku. Aga miks peaks keegi selle luksusliku kuurordi külastajaid sihikul hoidma? Elin peab mõrvari üles leidma, enne kui saare ajalugu korduma hakkab …
````````````````````````````````````

Noore raamatukoguhoidja Nina Redmondi kirg on viia kokku õige raamat ja õige inimene – ta teab alati, millist teost keegi järgmisena lugema peaks. Ent kui tema armastatud raamatukogu suleb uksed ja jätab ta töökohata, tuleb saatuse sõrmena mängu juhuslik ajalehekuulutus. Nääpsuke Nina ostab päevinäinud kaubiku ja vuntsib selle üles rändraamatupoeks. Bürokraatia teerulli alla jäänult teeb Nina taas kannapöörde ja kolib Birminghamist kaugele teadmata-tundmata paika Šotimaa põhjapoolses osas. Uus elu osutub karmimaks ja keerukamaks, kui Nina oma musta stsenaariumi variantides oskas ette näha.
Ometi on kaunil Šotimaal talle pakkuda ka jumalikke värve, vabastavat õhku, enneolematuid seiklusi, maagiat ja romantikat. Kuid kas tema enda lool on sama õnnelik lõpp nagu raamatutel tema raamatupoe nimes?
JENNY COLGAN (sündinud 1972) on menukas šoti kirjanik, kelle armastus- ja ulmeromaanid on pälvinud kirjandusauhindu. Tema 2016. aastal ilmunud romaan „Väike õnnelike lõppude raamatupood“ on ühtlasi ülistuslaul raamatu- ja lugemisarmastusele ning austusavaldus kõigile lugejatele ja raamatukoguhoidjatele.
````````````````````````````````````````

Los Angeles, aasta 1942. Üksildase lapsepõlvega Normal tuleb viibida pikki perioode kasuperedes ja lastekodus. Nukrast reaalsusest aitavad põgeneda kino ja filmilinal nii enesekindlana mõjuvad Hollywoodi staarid. Astudes 16-aastaselt korraldatud abiellu, matab Norma Jeane oma unistuse näitlemisest maha. Jim Doughertyst saab siiski Norma esimene armastus, mees, kes äratab tema sensuaalsuse.
Ent elu on ettearvamatu! Norma kohtub fotograafiga, kes tahab temast teha kuulsa fotomodelli. Kaamera ees tunneb Norma end kui kala vees, poseerides kaob isegi tema ujedus. Ja ta mõistab, et vaid rambivalgus võib teha ta õnnelikuks. Astudes vastu ajastu rangetele reeglitele ja vabastades end noortele naistele peale surutud ühiskondlike ootuste kütkeist, tõuseb Norma Marilyn Monroe’na filmiajaloo tuntuimaks ikooniks.
````````````````````````````````````````

Detektiivinspektor Vera Stanhope’i mõistus on nõtke ja väle, paraku tema keha kohta seda päris hästi öelda ei saa. Arst teatab Verale, et ülekaal tapab ta ja et aeg teha põhjalikke muudatusi senises elustiilis on ammu käes. Vera surubki hambad risti ja hakkab omaaegses mõisahäärberis tegutseva hotelli terviseklubis töökaaslaste teadmata ujumas käima. Ühel hommikul basseinist tulles peatub ta kadetsev pilk leiliruumis pealtnäha täiesti lõõgastunult istuval pikkade jalgadega saledal naisel … kuni ta auru hõrenedes taipab, et naine on surnud. Surnuks kägistatud.
Tapetud sotsiaaltöötaja Jenny Lister on olnud seotud ühe varasema surmajuhtumiga. Hakkab hargnema üllatavate pöörete ja põnevate tegelastega lugu. Tulemata ei jää ka uued kuriteod. Lõpplahendus on nagu ikka ootamatu. Pahategija paljastamiseni viiv juurdlus toetub nii tänapäeva teaduse saavutustele kui ka vanamoodsale küsitlemiskunstile. Selle otsad võtab uusi õudusi ära hoides viimasel hetkel kokku Vera, kes toetub sealjuures hämmastavalt heale arusaamisele iha jõust inimese tegude suunamisel. Lisaks kõigele muule avatakse raamatus ka meie ammuse tuttava inspektori enda siseilma uusi tahke.
````````````````````````````````````````````

Kuigi Agatha Raisin jälestab amatöörteatreid (veelgi rohkem jälestab ta amatöörteatreid amatöördraamat etendamas), istub ta nüüd ühel sellisel etendusel ja püüab viisakas püsida, sest tema sõber proua Bloxby, vikaari naine, on veennud teda kohalikku truppi toetama.
Lõpuks vajub kohalik pagar Bert Sookolli rollis rohelise tossu saatel lavaluugist alla ja Agatha hingab kergendatult, sest see ennustab painava õhtu lõppu …
… on aga paraku alles algus, sest toimunud on mõrv. Agatha avastab provintsiteatris rohkem intriige, tülisid ja paksu verd kui West Endis ning kui ta kinniseotult ja tropp suus mingisuguses laoruumis jahukottide hunnikul lebab, ei ole ta sugugi veendunud, kas tal on iial enam julgust detektiivitööga jätkata.
Kuid Agatha poleks Agatha, kui ta ei tõuseks, pisaraid ei kuivataks ega tõmbaks selga sarlakpunast siidšifoonist kleiti, mis on lõigatud diagonaalkangast ja hõljub kõndides imeilusasti. Sellepärast me teda armastamegi.
M. C. Beaton on üks tänapäeva populaarsemaid šoti krimikirjanikke. Selle raamatusarja peategelane on Kesk-Inglismaa idüllilisse maapiirkonda kolinud endine suhtekorraldaja Agatha Raisin.
``````````````````````````````````````

Lugu räägib noorest naisest Merilist, kes sestpeale kui mäletama hakkas, on unistanud oma kodust. Teekond lastekodust täiskasvanute maailma on kulgenud käänuliselt, ent läbitud õppetundide abil saab Merili sama hästi või pareminigi hakkama kui paljud päriskodudes kasvanud eakaaslased.
Ja Merili sugupuu? Ta ei tea sellest midagi, kuid asub uurima. Kangutab avali saladused, mis tema saatust sünnihetkest alates kujundasid, laob jupphaaval kokku oma perekonna pusle.
Ent kuni selgub tõde, on lastekodukaaslane Jaanika ainus inimene, kellel on koht tema südames. Sõbranna toel lepib Merili teadmisega, et enam ei saa teha midagi muud kui andestada. Aga kuidas saab unustada ja andestada aega, mil ainsaks lohutajaks oli kaisuloom? Kaisukas, mis oli pisaratest niiske, kui laps uinudes üksindusest nuttis. Kui igatsus kallistuse järele oli nii suur, et tekitas füüsilist valu. Kui ei saanud aru, miks karistatakse selle eest, mida pole teinud. Kui ei teadnud, kuhu kuulud, ja kui oli teadmine, et mitte kusagil pole sinu jaoks kohta. Mitte kellegi juures.
Siiski tõdeb Merili lõpuks, et tal on, mille eest lastekodule tänulik olla. Lastekodule ja kõigepealt iseenda sihikindlusele.
Lea Jaanimaa seni ilmunud raamatud: „Tagurpidi valed” (2011), „Tule eile meile” (2012), „Kuidas, palun?” (2013), „Äratundmishirm” (2014), „Maya” (2016), „Vikerkaare taga ja ees” (2017), „Maya ja värvid” (2018), „Jõulud juulis” (2020).
````````````````````````````````````

Mida naised siis ikkagi tahavad?
Jonathan Templaril ja tema pokkerisemudel ei ole õrna aimugi. Võtame näiteks Jonathani. Ta on lapsepõlvest peale olnud armunud Lissa Castleʼisse, aga sellise nohikuna, nagu ta on, ei ole naine temas kunagi seda ainust ja õiget näinud. Tal on veel ainult viimane võimalus – keskkooli kokkutulek. Kyle Long on samuti elus pettunud. Ilus sekretär tema töö juures eelistab talle pidevalt teisi mehi, kes võivad küll olla temast pikemad, aga ei ole kohe kindlasti paremad. Ja Adam Edwards võib küll olla Jonathani sõpradest kõige edukam, ent kodus ta edu ei saavuta. Naine viskas ta majast välja.
Kui Jonathanile satub Icicle Fallsi raamatukogumüügil kätte armastusromaan, teab ta, et on leidnud otsitava armueksperdi – menukate armastusromaanide autori Vanessa Valentineʼi. Algul naeravad semud naistekate lugemise mõtte välja, aga peagi mõistavad ka nemad, et need lood on maailma parimad armuõpikud. Pokkeriõhtust saab raamatuklubiõhtu… ja kui kõik on loetud, saavad neist sellised mehed, keda naised tahavad!
``````````````````````````````````

Kõrb ei sobi naisterahvale. Ülisalajase operatsiooni turvaülemana on Hunteril aga omad kohustused ja Jennifer Marist vajab tema kaitset. Mees arvab, et elab üle nädala karmidel Arizona tasandikel koos ainsa naisega, keda on otsustanud mitte kunagi puudutada...
Kuid ta polnud arvestanud Jenny metsiku ja armsa kirega ega sellega, et leiab armastuse, millest poleks osanud unistadagi.

``````````````````````````````````

Kas üks naine suudab kokku korjata saladuste tõttu lõhki rebitud perekonna tükid?
Muserdatuna süütundest autoõnnetuse pärast, kus hukkusid tema isa ja õde, ning traumeerituna ema hukkamõistust põgenes Darcy Goodridge kaheksa aasta eest kodukohast ega ole tagasi vaadanud. Nüüd ähvardab ootamatu telefonikõne teha lõpu sellelegi vähesele meelerahule, mis ta on leidnud. Tema õepoeg Emerson, kes oli ema surma ajal alles beebi, on kadunud. Darcy peab poisi päästmiseks koju tagasi sõitma ja minevikule silma vaatama.
Kui Darcy on Ohios tagasi, mõistab ta, et Emersoni kadumises ja Darcy ema Rosalindi äkilises pensionile jäämises peitub midagi rohkemat, kui esmapilgul paistab. Püüdes saavutada kontakti Rosalindiga, hakkab Darcy lahti harutama aastakümnetevanust saladust, mis laastas tema perekonda ning lõi kiilu Darcy ja Michael Varano vahele – mees jäi maha murtud südamega, kui Darcy pärast matuseid kadus. Darcyt on peaaegu kümme aastat muserdanud selle saatusliku öö armid, kuid nüüd on ta otsustanud jõuda lõpplahenduseni, terveneda ja võib-olla isegi leida armastus just seal, kus ta kõik kaotas – kodus, kuhu ta tegelikult kuulub.
``````````````````````````````````

Pärast abielu lõppemist viib ühe naise võitlus elu taas järje peale saamise nimel viimaks uue alguseni – aga kas ta on suutnud mineviku päriselt seljataha jätta? Selles kõrvetavas romaanis uurib New York Timesi menukite autor Debbie Macomber, kuidas armastus ja perekond vahel kuidagi omavahel klappida ei taha.
Sellest ajast, kui Julia Jonesi süda murdus, on möödas peaaegu kuus aastat. Pärast seda, kui ta abikaasa end teise naisega sidus, tegi Julia oma abielu päästmiseks kõike, aga tulutult. Abielupaari kaks tütart jäävad nende isa käitumise kiiluvees ema kõrvale – ega suuda kuidagi leppida teise naisega, kellest on saanud nende võõrasema. Olles pärast perekonna koduks olnud maja müümist ärritatud, kolib Julia kortermajja, mis pakub soojust ja uue alguse võlu. Nüüd, kui ta on end uude kohta sisse seadnud ja oma sisekujundusfirma maha müünud, on ta harjunud uue rahuldust pakkuva eluga, sellisega, mis ei tundu ühtki meest vajavat. Tema armastatud isa usaldusväärne ütlemine – nii ongi parem – kõlab tõesemalt kui kunagi enne.
Aga kui Julia kohtub kortermaja treeningsaalis kena uue majaelanikuga, tõmbab teda paratamatult selle mehe poole. Heath Wilson on meeldiv vaheldus meestele, kellega ta on kohtunud juhuslikel – enamasti katastroofilistel – kohtingutel, mida õde Juliale aastate jooksul agaralt korraldanud on. Kui Julia ja Heath, kes on samuti lahutatud, hakkavad lähedasemaks muutuma, saab nende sõprusest ootamatu armastus. Peagi aga taipavad nad, et perekondade ühendamine osutub tõeliseks väljakutseks, kuigi kõik nende neli last on juba täiskasvanud.
Kui nende õnne ohustab üks tähelepanuväärne paljastus, peavad Julia ja Heath klapitama armastuse laste vastu nende omavahelise armastusega. Kui nad seda ei suuda, võib ühine helge tulevik ainult unistuseks jääda.
````````````````````````````````````````````

Juuni 1999. Sõbrad tähistavad keskkooli lõpetamist, kui üks neist, noormees nimega Mikael, jäljetult kaob. 20 aastat hiljem leitakse tema säilmed Ölandilt Mittlandsskogeni metsast. Kõik märgid viitavad, et ta mõrvati.
Hanna Duncker ja tema kolleegid Kalmari politseist peavad selle keerulise loo lahendama, et Mikaeli pere lõpuks rahu saaks, ja paljastama mõrvari, kes on kaks aastakümmet õigusemõistmise eest põgenenud. Aeglaselt liiguvad uurijad ajas tagasi sooja suveöösse, mil noored metsas pidutsesid. Mis seal juhtus?
Samal ajal püüab Hanna välja selgitada, kes tegelikult pani toime tapmise, mille eest tema isa süüdi mõisteti. Mida lähemale ta tõele jõuab, seda ohtlikumaks muutuvad sündmused Hanna enda jaoks.
„Sünge mets“ on kolmas osa sarjast „Kuriteod Ölandil“. See räägib kuriteo varjus elamisest ja sellest, et võimatu on katkestada sidemeid mineviku ja koduga.
Johanna Mo on pärit Kalmarist ja elab perega Stockholmis. Kirjanikutöö kõrvalt tegeleb ta tõlkimise ja toimetamisega. Politseiuurija Hanna Dunckeri sarjaga tegi ta rahvusvahelise läbimurde ja seda on tõlgitud juba paarikümnesse keelde.
Varem samas sarjas ilmunud: „Öölaulik“ ja „Varjuliilia“
````````````````````````````````````````

Cormoran Strike’i ja Robin Ellacotti detektiivibüroosse tuleb korratu välimusega noor naine ja palub Robini abi – selgub, et naine on Edie Ledwell, populaarse joonissarja „Tintmust süda” autor, ja teda on hakanud internetis ahistama salapärane tegelane, kes nimetab ennast Anoomiks.
Kuna büroo ägab juba niigi töökoorma all ja internetiuurimised pole nende eriala, soovitab Robin naisel mujalt abi otsida ja unustab vahejuhtumi, kuni loeb mõne päeva pärast uudistest, et Edie on tapetud, selsamal surnuaial, kus toimub ka joonissarja tegevus.
Robin ja Strike kistakse järjekordsesse keerulisse uurimisse, jõhkrasse mängu, kus vastane on näo ja kehata, kuid tundub kõikvõimas ja kõiketeadev – päriselu põimub virtuaalmaailmaga ja tuleb välja, et ohud on vägagi reaalsed.
ROBERT GALBRAITH on Harry Potteri lugude sarja autori J. K. Rowlingu pseudonüüm. Detektiiv Cormoran Strike’ist jutustava sarja viis eelmist romaani „Käo kukkumine“, „Siidiuss“, „Kus on kurja kodu“, „Surmav valge“ ja „Vere sund“ jõudsid kõik menukite edetabelite tippu ning raamatute põhjal on tehtud ka populaarne teleseriaal „Strike“.
````````````````````````````````````

Peeter Oleskist (1953–2021) räägivad selles raamatus nii lähedased kui ka koolikaaslased, õpilased, seltsivennad, kolleegid ja sõbrad, ei puudu ka president Lennart Meri ja Peeter ise. Nende lugudes elab Peeter kui filoloog ja füüsikahuviline, direktor ja minister, vahemees ja abimees, sõber ja torkija.

````````````````````````````````````

Kord elas mees, kus täpselt, me ei tea,
kuid üpris noorelt oli selge tal, mis
ta lastele on halb – ja mis on hea,
ning kuulsusrikkaks tulevikuks valmis
see isa tahtis panna oma poegi.
Üks oli Tiit, teist venda Teeduks hüüti
(võin eksida, kuid nimed suurt ei loegi –
loeb see, mil moel neid kasvatada püüti).
Anti Saare värske värssjutustus pajatab pöörase loo karmide kasvatusmeetmete võimalikest mõjudest lastele.
``````````````````````````````````

Erik on 11-aastane poiss, keda ei häiri mitte miski, sest tal on kivist süda. Talle ei lähe korda, et vanematel pole tema jaoks aega ja et tal pole sõpru. Aga kui ta elu päevapealt muutub ja nad uhkesse tondilossi meenutavasse majja kolivad, tunneb Erik, et tedagi võib miski häirida. Näiteks oma kummalise isaga samas majas elav Maria, kes on otsustanud Eriku pere sealt välja ajada.
Kui poiss kuuleb, et tüdrukul on selleks salaplaan välja mõeldud, lööb Erik vaenlasega kampa – tema ei unista muust kui vanasse paneelikasse tagasi kolimisest. Koos võtavad lapsed ette ohtliku merereisi ja leiavad end salapärasest maailmast, mis õõtsub needuste taktis ja kubiseb piraatidest.
Raamat põhineb Livia Ulmani ja Andris Feldmanise samanimelise lastefilmi stsenaariumil.
´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´

Vaevalt on suvine koolivaheaeg alata jõudnud, kui Tuhkla metsa lähistel hakkavad juhtuma kummalised lood. Metsa serval elav Riks saab unenägudes ülesande minna tagasi 14. sajandisse, Jüriöö ülestõusu aega, et hoiatada eestlaste nelja kuningat ja ära hoida nende mõrv.
Riksil on abiks pimedust kartev sõber Paul, nutisõltlane Sofia, ammu surnud vanavanaisa Peeter, truu koer Pitsu ning raamatukogutädi Helmi. Sajanditetaguses ajas ootavad aga Pääsu ja Iko, Riksi kauged sugulased, ehk lausa esivanemad.
Mis siis ikkagi juhtus seitsesada aastat tagasi?
Kas meil on võimalik olnut olematuks teha?
Kas meil on vaja kätte maksta?
Ajalooline seiklusjutt nooremas koolieas lastele „Riks ja neli kuningat” märgiti ära kirjastuse Tänapäev, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja ajakirja Täheke 2021. aasta
´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´

Ka kuningatega võib juhtuda nii, et neil ei olegi oma kuningriigis mingit võimu. Siin raamatus on just selline lugu. Kui kuningas oli veel päris väike poiss, kõrvaldasid kurjad jõud ta isa, tollase kuninga, ja võtsid võimu oma kätte. Kuningas kasvas suureks, aga paha regent talle enam võimu tagasi ei andnudki. Kes on regent ja mis sellest kõigest sai, on
siin raamatus kirjas. Lõpus on igatahes kõik jälle hästi.

´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´

Suvevaheajal igavlev Rasmus tutvub Monaga, kes on perega pikalt elanud vagunelamus ühest kohast teise liikudes. See on lugu sõprusest ja erinevatest arusaamadest, mis on õieti kodu?
Maris Mändeli „Tüdruk vagunelamust“ on lastejutuvõistluse „Minu esimene raamat“ võidutöö.

´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´

Tuntud autori lõbusad ja humoorikad lasteluuletused räägivad väga erinevate kummaliste harjumuste ja eluviisidega naljakatest inimestest, kes elavad kõrvuti ühe kauge linna imepärases tänavas, aga erinevused ei takista neil sugugi omavahel hästi läbi saamist ja üksteisest hoolimist. Võib-olla sellepärast, et just seal leiutati kunagi õnnepüüdmismasin?
Naljakad lasteluuletused on iseseisvalt lugemiseks kõige sobivamad 8 – 12-aastastele, kuid ette lugeda passib neid ka noorematele.

´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´

„Paulus, Kusta ja linnavurled“ on lustlik ja heatahtlik fantaasialugu, kus peategelased satuvad mitmesugustesse seiklustesse, näevad nii mõndagi imetabast ja kohtuvad kummaliste tegelastega. Mängu tulevad nii tiigrid (või sebrad, kes neid triibikuid ikka täpselt teab), hiiglased kui ka isehakanud teadlased. Tänu oma nutikusele ja sõprade abile õnnestub peategelastel kõigist ootamatustest õnnelikult välja tulla.

´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´´

“Vapilõvi” on erakordne lugu Eesti presidendist. See on veel midagi enamat – aken Eesti presidendiks olemisse.
Aus, ilustamata. Arusaadav.
Ma käisin selle kirjutamiseks mitme aasta jooksul president Kersti Kaljulaidiga kaasas ning lindistasin telefoniga kõike nii avalikult kui ka salaja.
Neil salvestistel kuulen ma presidenti naermas, vihastamas, ma kuulen teda rõõmsa ja hirmununa. Kuulen teda isegi tulist kurja vandumas. Päris inimesena.

``````````````````````````````````````

Metsikul Šotimaa mägismaastikul hargneb lugu 16aastasest Janetist – alates tema halvaendelisest sünnist kuni enneaegse surmani. Üksildane, omapärane ja intelligentne neiu, kes on oma vanematele üksnes „kehvemat sorti poiss“ ning õdede ja venna silmis veider tüütus, otsib lohutust raamatutest ja loodusest, loomade ja lindude seltsist. Kalvinistliku perekonna moto „Moriens sed invictus“, suremas alistumata, on kohane epitaaf julgele Janetile, kelle vankumatus ja äge vastuseis oma loovuse aeglasele lämmatamisele teeb temast tänapäeva kirjanduse ühe meeldejäävaima kangelanna.
Elspeth Barker mängib elegantselt tähendustega, põimib nõtkesse proosasse tabavaid tähelepanekuid ja jutustab loo, mis on nii tumedalt traagiline kui ka aukartustäratavalt kaunis.
Autorist: Elspeth Barker, neiupõlvenimega Langlands, sündis 1940. aastal Edinburghis. Tema mõlemad vanemad olid õpetajad. Elspeth kasvas koos õdede-vendadega üles Aberdeenshire’is uusgooti stiilis Drumtochty lossis, mille nende isa olevat ostnud Norra kuningalt. Hiljem astus Elspeth Oxfordi ülikooli ja õppis seal keeli. Kahekümnendate eluaastate alguses abiellus ta luuletaja George Barkeriga, kellega sai viis last. Nende tütar on romaanikirjanik Raffaella Barker. Kuuekümnendate eluaastate lõpus abiellus Elspeth oma teise abikaasa, kirjanik Bill Troopiga.
1990. aastal ilmunud autobiograafiliste sugemetega „Oo, Kaledoonia“ oli Elspeth Barkeri ainus romaan. Raamatu tolleaegne kirjastaja Alexandra Pringle kommenteeris: „Kui inimene on kirjutanud midagi nii pimestavalt ilusat, jätkub sellest eluksajaks.“
Barker suri 2022. aastal.
``````````````````````````````````````

Koomiline pajatus sellest, mismoodi mees, kes kunagi matkal ei käi, asub tutvuma Eesti matkaradadega. Õnneks tulevad talle appi sõbrad, näiteks Andrus Kivirähk, kes teda õigelt teelt kõrvale meelitavad, eks ikka hea loo huvides! Kõrvalekalletest hoolimata saab Rene Satsi siiski Eestile enamvähem ringi peale ja sünnitab meile – läbi raskuste – omalaadse ülevaate Eesti matkaradade võimalustest.

``````````````````````````````````

„Kes vaatas eile “Lihtsalt Maria” kolmekümne kaheksandat seeriat?!“ Vastusest sellele küsimusele võib sõltuda elu või siis koht sõja jalust ära viivas rongis ja vastuse õigsuse üle otsustab selles rongisvagunisaatjast jupijumal. Aga sellega tema võim piirdub. Tuntud luuletaja, proosakirjaniku, dramaturgi ja kolumnisti Jelena Skulskaja uued jutud on kui elust välja rebitud katked, mis ei liigu sirgjooneliselt punktist A punkti B, vaid annavad lugejale võimaluse haarata rebenenud lõimeniidist ja sellega täieliku vabaduse otsustada, kuhu lugu välja jõuab. Kindlasti ei tasu neist lühijuttudest otsida moraali, pigem iseloomustab neid mustavõitu, surma piiril tuikuv huumor, lootusrikas lootusetus.
Siia raamatusse jõudnud lühijuttude valik pälvis 2021. aastal Eesti Kultuurkapitali auhinna.
Raamatu teine osa, pikem jutustus „Amore Mia!“ on lummav sulam absurdifilmi stsenaariumist ja visuaalsetel kujunditel mängivast poeemist, kus kaheksa tegelast (nende hulgas kirjanik, taksojuht, politseinikja klišeelik blondiin) otsivad mitte autorit, vaid väljapääsu olukorrast, kus nad kõik ongi autorid ning väljamõeldisest on äkisti saanud reaalsus.
``````````````````````````````````````

Kuuskümmend seitse lugu sisaldavad lähedaste, sõprade, töökaaslaste, spordikuulsuste ja spordiga seotud inimeste mälestusi väljapaistvast spordireporterist, kellest sai legend juba eluajal. Lugudest moodustub tervikpilt kuldaväärt mehest, kelle edastatud emotsioonid kasvatasid üles terve põlvkonna spordisõpru. Seni avaldamata elulooliste seikade ning lustakate meenutuste kõrval, leiab raamatust arutlusi Eesti spordi eilsest ning tänasest päevast.
Raamatu leheküljed on laetud ehedatest tunnetest ning inimlikku suurust avavatest mõtetest, mis veenavad aususe ja vahetu siirusega. Lembitu vääris kulda!
``````````````````````````````````

Saksa Demokraatlikku Vabariiki vankumatult uskuv Markus kolib 1983. aastal koos perega Ida-Berliini väliskorrespondendiks. Tema väike tütar Vilja kasvab idasakslaste ideaalide keskel, kuni aastal 1989 langeb Berliini müür ja seejärel puruneb ka vanemate abielu. Pärast Soome naasmist kahvatuvad aegamisi Vilja mälestused lapsepõlvest selles kadunud riigis.
Isa surma järel leiab Vilja tema korterist peotäie kirju, saatjaks keegi Margot. Vilja sõidab 2011. aastal Berliini, et selgitada välja, kes isa tegelikkuses oli. Muutunud linnas leiab ta endiselt lapseea mälupilte, kuid kõige olulisemad tükid neist tunduvad puuduvat.
Meri Valkama kirjeldab kujukalt, kui tugevad ja samas nii haprad on sidemed, mis ühendavad meid omavahel üle põlvkondade.
„Sinu Margot“ (Sinun, Margot) on nimetatud Soomes 2021. aasta parimaks debüütteoseks. Kirjastusele tuli romaani menu üllatusena, teose kaks esimest tiraaži müüdi kiirelt läbi, kolmandat tuli oodata, kuna koroonapandeemia tekitas probleeme trükkimisega.
Meri Valkama (snd 1980) on soome uuriv ajakirjanik, kirjanik ja kommunikatsioonispetsialist. Varases lapsepõlves Ida-Berliinis elanud, õppis ta hiljem ülikoolis Freie Universität Berlin politoloogiat ja ajakirjandust ning tegi seal uurimustöö Saksa DV-s töötanud ajakirjanike kohta. Proosa kirjutamist on Valkama õppinud muu hulgas koolitus- ja kultuurikeskuses Kriittinen Korkeakoulu.
Valkama debüütromaan „Sinu Margot“ pälvis ajalehe Helsingin Sanomat kirjandusauhinna. Žürii hinnangul on see äärmiselt küps ja tasakaalukas teos, mis arendab vaheldumisi kaht ajatasandit ja hulka teemasid alates Euroopa ajaloost kuni lähisuhete probleemideni ja ideoloogia muutumise mõjuni üksikisiku elus. Valkama on loonud tunnetele rõhuva ideeajaloolise trilleri, mille peategelane uurib ennekõike siiski omaenda olemust.
``````````````````````````````````````````

Talle meeldis siin. Meeldisid mäed ja inimesed ja lõputu taevas. Talle meeldis tunne, et tema tööl on mingi tähendus, meeldis end iga päev proovile panna, kirjasõnaga inimeste elu muuta. Ta oli iga oma kriimustuse ja sinika välja teeninud, ehitanud hoopis uue Alice’i selle vana vundamendile, kelle seltsis ta polnud end kunagi päris mugavalt tundnud. Alice oli tulnud teise maailma otsa, avastamaks, et teda peeti jälle imelikuks. Hüva, mõtles ta, kui kõik seda nagunii arvavad, võib ta samahästi ootustele vastata.
1930ndate lõpu Inglismaal otsustab elavaloomuline ja seltskonna normide käes lämbuv Alice Wright hetke ajel abielluda jõuka ameeriklase Bennett Van Cleve’iga ning perest ja vanematekodust lahkuda.
Kuid sumbunud ja provintslik Baileyville Kentuckys, end töösse mattev ja naist vältiv abikaasa, kes allub vastuvaidlematult oma despoodist isale, ei ole see seiklus – ega pääsemine –, mida Alice oli lootnud. Kuni ta kohtub linnakese valulapse Margery O’Hare’i, tuntud kurjategija tütrega, kellest linnaelanikud pigem midagi teada ei tahaks.
Margery missiooniks on vaestele ja viletsatele raamatuid levitada ja lugemise rõõmu tutvustada – ja selleks vajab ta Alice’i abi.
Mõõtmatu taeva all üle mägede ja läbi metsade ratsutades avastavad Margery, Alice ja teised raamatukoguhoidjad vabaduse ja sõpruse ning loovad elu, mida võivad tõeliselt enda omaks pidada.
Aga kas vastastikkusest usaldusest ja kirjasõnasse uskumisest piisab vaprate naiste päästmiseks, kui kogu Baileyville nende vastu pöördub?
Tõestisündinud loost inspireeritud „Tähtede jagaja” jutustab viiest ebatavalisest naisest, kes võidavad lugejate südamed, täpselt nagu romaani „Mina enne sind“ unustamatu kangelanna Lou Clarke. Uskumatult kaasahaarav, jõuline ja meeliköitev romaan erakordselt vapratest naistest. Sophie Kinsella; Tema seni parim romaan. The Times
Inspireeriv ja metsikult romantiline. Daily Mail Books of the Year
Täiesti lummav. Mail on Sunday; Moyesel õnnestub kuidagimoodi murda su süda ja siis taastada usk tõelisesse armastusse. Sunday Express
Parim näide tõeliselt köitvast loost. Marie Claire; Triumf! Heat
Imeilus, eriline… tegelastega, kes on nii usutavad, et tunduvad nagu kallid sõbrad. Ma armastasin seda raamatut ega tahtnud, et see lõpeks! Liane Moriarty
Võimas! David Nicholls; Täiuslik! – Lisa Taddeo
Jojo Moyese raamatud „Mina enne sind”, „Pärast sind” ja „Ikka mina” ning „Armastatu viimane kiri” on olnud üleilmsed menukid. Tema romaane on ilmunud neljakümne kuues keeles ja neid on müüdud üle kolmekümne kaheksa miljoni eksemplari. Kaheteistkümnes riigis on tema raamat olnud edetabeli esikohal. Tema menukaimat romaani „Mina enne sind” on müüdud neliteist miljonit eksemplari ja sellest on valminud film, mille peaosades särasid Emilia Clarke ja Sam Claflin.
````````````````````````````````````````````````

Iga pilt räägib tähelepanuväärse loo
Caroline Grant proovib leppida oma abielu lõppemisega, kui saab ootamatu päranduse. Tema armastatud vanatädi Lettie jätab talle visandivihiku, kolm võtit ja viimase sosina… Veneetsia. Carolineʼil tuleb puistata Juliet „Lettie“ Browningi tuhk linna, mida too armastas, ja paljastada rohkem kui kuuskümmend aastat luku taga hoitud saladused.
On aasta 1938, kui kunstiõpetaja Juliet Browning saabub romantilisse Veneetsiasse. Tema õpilastele on selles linnas ohtralt ajalugu, kunsti ja ilu. Julietile aga kõrvetavad mälestused ja võimalus taas kohtuda Leonardo Da Rossiga, mehega, keda ta armastab, aga kelle tuleviku on tema suursugune perekond juba ammu paika pannud. Kuigi neil ei ole ühist tulevikku, ei saa miski nende vahele tulla. Kuni Veneetsiat tabab sõjaoht ning nad on sunnitud võitlema, ellu jääma ja kaitsma saladust, mis seob nad igaveseks.
Võti võtme järel rullub lahti Lettie elu täis võimatut armastust, kaotust ja vaprust. Kui Carolineʼi eneseavastuse teekond algab, avaneb tal võimalus ka vanatädi vead parandada.Iga pilt räägib tähelepanuväärse looCaroline Grant proovib leppida oma abielu lõppemisega, kui saab ootamatu päranduse. Tema armastatud vanatädi Lettie jätab talle visandivihiku, kolm võtit ja viimase sosina… Veneetsia. Carolineʼil tuleb puistata Juliet „Lettie“ Browningi tuhk linna, mida too armastas, ja paljastada rohkem kui kuuskümmend aastat luku taga hoitud saladused.
On aasta 1938, kui kunstiõpetaja Juliet Browning saabub romantilisse Veneetsiasse. Tema õpilastele on selles linnas ohtralt ajalugu, kunsti ja ilu. Julietile aga kõrvetavad mälestused ja võimalus taas kohtuda Leonardo Da Rossiga, mehega, keda ta armastab, aga kelle tuleviku on tema suursugune perekond juba ammu paika pannud. Kuigi neil ei ole ühist tulevikku, ei saa miski nende vahele tulla. Kuni Veneetsiat tabab sõjaoht ning nad on sunnitud võitlema, ellu jääma ja kaitsma saladust, mis seob nad igaveseks.
Võti võtme järel rullub lahti Lettie elu täis võimatut armastust, kaotust ja vaprust. Kui Carolineʼi eneseavastuse teekond algab, avaneb tal võimalus ka vanatädi vead parandada.Iga pilt räägib tähelepanuväärse loo
Caroline Grant proovib leppida oma abielu lõppemisega, kui saab ootamatu päranduse. Tema armastatud vanatädi Lettie jätab talle visandivihiku, kolm võtit ja viimase sosina… Veneetsia. Carolineʼil tuleb puistata Juliet „Lettie“ Browningi tuhk linna, mida too armastas, ja paljastada rohkem kui kuuskümmend aastat luku taga hoitud saladused.
On aasta 1938, kui kunstiõpetaja Juliet Browning saabub romantilisse Veneetsiasse. Tema õpilastele on selles linnas ohtralt ajalugu, kunsti ja ilu. Julietile aga kõrvetavad mälestused ja võimalus taas kohtuda Leonardo Da Rossiga, mehega, keda ta armastab, aga kelle tuleviku on tema suursugune perekond juba ammu paika pannud. Kuigi neil ei ole ühist tulevikku, ei saa miski nende vahele tulla. Kuni Veneetsiat tabab sõjaoht ning nad on sunnitud võitlema, ellu jääma ja kaitsma saladust, mis seob nad igaveseks.
Võti võtme järel rullub lahti Lettie elu täis võimatut armastust, kaotust ja vaprust. Kui Carolineʼi eneseavastuse teekond algab, avaneb tal võimalus ka vanatädi vead parandada.
``````````````````````````````````

Aastad abielu, aastad saladusi ja aastapäev, mis ei unune.
Võib ju arvata, et tunned inimest, kellega abiellusid. Aga kas see on ikka nii? Amelia võidab loteriil tasuta nädalalõpu Šotimaa läänerannikul. Naine arvab, et see reis võiks saada otsustavaks tema kiiva kiskuvas abielus. Tõredana tuleb reisile ta abikaasa Adam, ambitsioonikas töönarkomaanist filmistsenarist, pahane, et ta tööst eemale kistakse. Paar jõuab kohale suure lumetormi ajal ning avastab, et peatuspaigaks on fjordi kaldal seisev hüljatuna tunduv vana ümberehitatud kabel. Lumevangi jäänud paari tabavad õõvastavad üllatused. Keegi nähtamatu nagu üritaks purustada nende abielu ...
Alice Feeney on ajakirjanik ja kirjanik, kes töötas viisteist aastat BBCs reporteri, toimetaja ja produtsendina, enne kui temast sai kirjanik. Pärast Londonis ja Austraalias Sydneys elamist elab ta nüüd koos perega Devonis Surrey maakonnas.
Tema debüütromaan "Mõnikord ma valetan" (Eesti Raamat 2019) on rahvusvaheline bestseller, mida on tõlgitud enam kui kahekümnesse keelde ja millest valmib ka teleseriaal. 2022. aastal ilmus eesti keeles Feeney järgmine põnevik „Igaühel oma tõde“.
``````````````````````````````````

Filmivõtetest võib saada mõrvapaik
FILM
Psühholoogiline põnevik „Viimane visand“. Filmi lavastab paljutõotav noor režissöör Steve Dade.
TEGEVUSKOHT
Iirimaal Corki lääneosas sügaval metsas.
SÜNDMUSTIK
Endine seriaalistaar Adele Rafferty kutsutakse rollist viimasel hetkel ära öelnud näitleja asemel filmi naispeaosalist kehastama. Adele loodab, et sellest kujuneb tema suur läbimurre filmimaailmas.
PROBLEEM
„Viimase visandi“ võttekohal paistab miski justkui valesti olevat. Tasahaaval hakkab Adele’ile selgeks saama, et tõelised õudused ei toimugi stsenaariumi lehekülgedel, vaid hoopis …
````````````````````````````````````

Raamatu "Neli lihtsat juttu" lood räägivad tavalistest inimestest erilistes ja vähem erilistes olukordades, nende muredest, rõõmudest, hirmudest ja unistustest.

``````````````````````````````````````````

Soe jõuluromaan tüütutest televõtetest, ootamatust suudlusest ja sada aastat vanast juuretisest.
Nora teeb kõik, et päästa oma vanemate armastatud kondiitriäri pankrotti minemisest: on valmis osalema isegi telesaates, kui selgub, et staarpagar Henrik Eklund tahab salvestada oma jõulusaate just tema kondiitriäris. Nora ei saa seda võimalust käest lasta, kuid kogu ettevõtmine on talle järjest enam vastumeelt, kui võttegrupp Västerviki kohale saabub ning Henrik tahab muuta kõike, mille säilitamise nimel Nora on võidelnud. Aga mida rohkem nad suhtlevad, safranisaiakesi küpsetavad ja glögiõhtuid korraldavad, seda lähedasemaks Nora karismaatilise staarpagariga saab. Ja kõik ei olegi ehk nii, nagu esmapilgul tundus. Peagi on kaalul rohkem kui kondiitriäri ellujäämine ja kõrged vaatajanumbrid.
HELÉNE HOLMSTRÖM (snd 1984) on populaarne rootsi romantikaraamatute autor. Algselt kohtuadvokaadi ametist unistanud Holmström armus kirjutamisse nii, et jättis nõudliku töö advokaadifirmas ja valis juristi pisut lihtsama elukutse, et jätkuks aega ka kirjutamiseks. Tema värskeim teos “Armastus ja haputainas” on esimene raamat ajaviiteromaanide sarjast, mille keskmes on teleproduktsioonifirma kirgi täis maailm ja sealsed inimesed.
``````````````````````````````````````

Aastaid Venemaal reporterina töötanud John Sweeney kirjeldab selles värskes raamatus Venemaa muutumist viimastel aastatekümnetel ning peamiselt seda, kuidas Putin koondas enda kätte kogu võimu, suutis aastaid lollitada kõrgel positsioonil inimesi ka Läänes ning alustas lõpuks sõda Ukrainas. Sweeney kirjeldab keskseid sündmusi, isiklike kokkupuuteid Vene võimuladvikuga ja iseloomulikke väikeseid lugusid, mis näitavad ühiskondlikke muutusi.
John Sweeney on kirjanik ja ajakirjanik, kes on BBC-s töötades paljastanud aastaid erinevaid diktaatoreid, despoote, kultusejuhte, pettureid ja sulidest ärimehi. Töötades reporterina esmalt ajalehes The Observer ja siis BBC-s, on Sweeney kajastanud sõdu ja kaost rohkem kui 80 riigis ning on külastanud muuhulgas Tšetšeeniat, Põhja-Koread ja Zimbabwet. Oma karjääri kestel on John võitnud Emmy, kaks Kuningliku Televisiooniseltsi auhinda, Sony Kuldpreemia, Amnesty Internationali ja Paul Footi preemia ning valitud What the Papers Say aasta ajakirjanikuks.
``````````````````````````````````

Marie Vos töötab Brüsselis Euroopa Liidu julgeolekuosakonnas. Talle tehakse ülesandeks uurida spionaažijuhtumit, mis ohustab tähtsa lepingu sõlmimist Tallinnas. Vos lendab rahvusvahelise töögrupi koosseisus Tallinna ja asub toimuvat uurima. See on lugu spionaažist, erinevate riikide julgeolekuteenistustest ning Euroopast teise külma sõja künnisel.
Autoriteduo Hoeps ja Toes töötab juba aastaid käsikäes. Thomas Hoeps tõlgib Jac. Toesi kirjutatu hollandi keelest saksa keelde ning lisab omalt poolt saksakeelsed peatükid. Thomas Hoeps (snd 1966) kaitses doktoritööd terrorismi kujutamisest kirjanduses. Jac. Toes (snd 1950) elab ja töötab vabakutselise kohtureporterina Arnhemis.
``````````````````````````````````

Mis siin ikka öelda. See on meestekas. See on sõna otseses mõttes kolekirjanduslik teos.
Ära püüagi sellest raamatust otsida vastavusi ilukirjanduslikele normidele ega luulelisi vorme. See siin on tavaline ja üheselt mõistetav keel selles eluetapis, kui kõik terendab alles ees ja meri on põlvini; kui puudub veel kogemus, mis paneks kõhklema või põdema.
Tegemist on noorte püüdlusega 90. aastate ühiskonnas hakkama saada, mis võrreldes tänase ülehoitud generatsiooniga tundub kohati isegi ulmena. Keskealise lugeja viib raamat mõnusale nostalgiaretkele noorusaastatesse. Sobib tarvitamiseks ka neile meestele, kes tavaliselt raamatuid ei loe.
Lühike väljavõte raamatust
Korraks käis väike jõnks persest ka läbi, kui naabrivanamees jube äkki trepikotta peldikusse tahtis minna. Õnneks reageeris Pets seekord kiiresti. Ta hüppas kraanikausi juurde ja tegi näo, nagu tuleks just ema korterist välja, viskas vanamehele käppa ja uuris, kas too on pellerisse pikemale visiidile minemas, ning vastust ootamata pakkus, et teeb ise oma kiirkülastuse enne ära ja lükkas vanamehe koos uksega tuppa tagasi.
``````````````````````````````````

Raamatu autor Ants Aaman (1948) on põllumees ja kirjamees, suure suguvõsa seitsmenda põlve esindaja, Rätsepa talu peremees Kursi külas Kuusalu vallas. Peab koos poja Ants nooremaga Karukämbla perefarmi, on tuntud kui haruldaste eesti maatõugu veiste kasvataja. Temalt on pärit rahvatarkuseks saanud mõte, et „talumees pole määgiv lambuke, vaid Eesti südametunnistusˮ. Eesti taluliikumise eestvedajana pälvis Ants Aaman 2022. aastal Vabariigi Presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Raamatust „Maa ja armastusˮ leiate Ants Aamani varasemat ja ka päris värsket jutuloomingut. Tundeküllaste lühilugude kõrval on dramaatilisi seiklusjutte („Kuues meelˮ). Traagiliste lugude („Nõmmeotsa talu tragöödiaˮ, „Polügoonˮ, „Ristimärgipuuˮ) kõrval on humoorikaid, nagu „Paabeli möllˮ, „Vastutuse vaevasˮ, „Ungars ja põrsadˮ jt.
``````````````````````````````````

Mees viskub Marie peale, rebib ta riided seljast ja vanamehe hambad on veel piisavalt teravad, et jätta tema kaela ja rindadesse väikesed veritsevad augud. Tema selg on kaetud verevalumitega ja ta on ärritunud, et ei jõua kuhugi, sest ta oli teel sinna oma viagra ära kaotanud. Mees tõuseb üles; ta näeb vaimusilmas kõike, mida ta tahaks teha naise suuga, tema rindadega, tema tagumikuga. Võitlev naine erutab teda, kuid tema meheau jääb liikumatuks. Mees raevub, naine väriseb tema jalgade vahel. Hadž peksab seda keha, mida ta ei suuda nautida, üha kõvemini, kuni murrab voodi puust raami.
7. augustist 2014 kuni 16. oktoobrini 2016 oli Marie kaheteistkümne peremehe ori, keda kuritarvitasid veel kümned teised, kes müüsid teda edasi Qaraqoshist Iraagis kuni Raqqani Süürias.Me ei tea tegelikult, kes on Marie. See on vaid nimi, mille andis talle tema esimene omanik Hadž Abu Ahmed al-Sharia, vana imaam, päeval, mil teda sunniti islamiusku astuma.
Raamatus „Kalifaadi hoor“ kirjeldatakse Islamiriigi jõhkrust ja näidatakse, kuidas kõik meeste patud on kehastunud naisekehas …
``````````````````````````````````````

Emme ütleb mulle alati, et mul on ääretult vedanud, et olen Jehoova tunnistaja. Ma elan igavesti. Mul on vedanud, sest ma ei pea mõtlema, mis tööd teha või kuhu ülikooli minna nagu maised inimesed.
Lõpp jõuab varsti kätte. Lõpp jõuab kätte siis, kui Jehoova tapab kõik halvad inimesed ära ja lubab oma ustavatel teenritel igavesti maapealses paradiisis elada. Kujuta ette, ütleb emme, kui põnev on igavene elu. Me saame siis lõvisid paitada ja kõik halvad inimesed on igaveseks kadunud.
Ali Millari ema on Jehoova tunnistaja. Samas vaimus kasvab tüdruk ka ise üles: Ali ootab Harmagedooni, käib igal nädalal koosolekutel, teenistusel, raamatuõpetuses ja loeb Vahitorni. Tüdruk peab olema hoolas, sest ema sõnade järgi on ta muidu lihtne saak Saatana jaoks, kes on nagu möirgav saaklooma otsiv lõvi.
Jehoova tunnistajate keskel elades hakkab Ali aga kahtlema, kas on õige, et kellelgi teisel on kontroll tema enda elu üle. Kuid kas on võimalik põgeneda sealt, kus ja kuhu oled sündinud?
Raamatus „Viimsed päevad“ tuleb ilmsiks Jehoova tunnistajate tõeline pale. Ali Millar kirjeldab, kui korrumpeerunud ja ebamoraalne on Jehoova tunnistajate organisatsioon ja mida religiooni varjus tegelikult korda saadetakse.
``````````````````````````````````````

Viiekümnenda eluaasta künnisel valitseb kirjastaja Martin Bergi elus segadus. Aastaid tagasi kadus Martini naine Cecilia ootamatult tema ja laste elust, tekitades tohutu tühimiku. Mõeldes oma elule ja mineviku valikutele, kasutamata jäänud võimalustele ja sellele, mis oleks võinud olla, sukeldub ta mälestustesse ning jutustab seitsmekümnendate ja kaheksakümnendate Rootsist, elades uuesti läbi noorukiea eksirännakud ning kadunud ja leitud suhted. Lugu jälgib lähedast sõprust erakordse kunstniku Gustav Beckeriga, kirglikku armastust oma kadunud naise ja kahe lapse vastu ning samuti lõpetamata käsikirja, mida ta on alati kirjutanud.
Samal ajal tunneb Martini ja Cecilia 20-aastane tütar Rakel end tema jaoks kitsaks jäänud Göteborgis rahutuna. Linn valmistub kuulsa maalikunstniku Gustav Beckeri loomingu retrospektiiviks ja kõikjal, kuhu tüdruk vaatab, näeb ta näituseplakatitel oma ema, mõistatusliku Cecilia, särava kunstniku muusa kujutist. Rakel tahab aru saada, mis tegelikult juhtus. Ühest käsikirjast leitud vihje Cecilia saatusele muudab tema maailma igaveseks.
Lydia Sandgreni (1978) perekonnasaaga „Kogutud teosed“ on tähelepanuväärne debüütteos, mida 2020. aastal tunnustati maineka Rootsi kirjandusauhinnaga Augustpriset ilukirjanduse valdkonnas. Raamat on tõlgitud kümnesse keelde.
````````````````````````````````````````

65 teemakaarti Eesti loodusest, inimestest ja kultuurist.
Raamat tutvustab Eesti eluolu kolmes alateemas, põnevatel kaartidel jagub uudistamist kõigile pereliikmetele. Kommenteeritud kaardid on koostatud 2021.-2022. aastal ja paljud neist on seotud praegusaja päevakajaliste teemadega.
Raamat sündis Postimehe toimetuse ja Tartu Ülikooli geograafia osakonnaga seotud kartograafia ja geoinformaatika asjatundjate koostöös. Viguriga kaartidelt saab igaüks oma silmaga uudistada, millal langevad Eesti eri paigus toomehelbed, kus korjata kuremarju ja kui pikk on koolitee, mõtiskleda Eesti paikade ja kohanimede üle mitme kandi pealt ja rehkendada, mitu pealinna leidub meie maal.
Raamatu esikaanel kujutatud kaart esitleb üht toredat mängu, mida Eesti ühes otsas hüütakse uka-ukaks, teises aga trihvaaks.
````````````````````````````````````

DETSEMBER-JÕULUKUU, TALVISTEPÜHAKUU, MÄNGUKUU

„Eesti loodus“ on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid.
Tõnu Õnnepalu
%%%%%%%%%%%%%%%%

2022. aastal möödus Eestis esimese disko tegemisest pool sajandit. Peaaegu sama vana on ka raamatu peategelane Maarius, kelle diskovaimustus ja diskoriks saamise ihalus ilmnes uue pöörase diskoajastu alguses 1990ndate esimeses pooles.
Lugejad saavad kaasa elada sündmustikule, mis leiab aset kuue aastakümne kestel: värvikad episoodid viivad vaheldumisi 1990ndatesse, mil Maariusest sai staardiskor, ja praegusesse aega, mil vaimselt ja füüsiliselt kulunud mees vaevleb rusuva üksilduse, pakitseva songa ja undav-kohiseva tinnituse küüsis ning on löönud käega peaaegu kõigele. Varasemale minevikule heidavad valgust Maariuse isa ja ema kirjad enne tema sündi.
Kuna romaani teiseks peategelaseks on muusika, siis on peatükkide vahele põimitud ka põgusaid muusikalisi ääremärkusi.
Tarmu Kurm (45) on suhtekorraldaja ja ajakirjanik. „Tinnitus. DJ on JUMAL on DJ“ on tema teine raamat. Debüütteos „Kahe matuse vahel“ ilmus 2022. aasta kevadel.
%%%%%%%%%%%%%%%%%%

Ta ärkab hiigelsuure sae õõvastava mürina peale. Kinniseotult ja liikumatuna ei jää tal üle muud, kui vaadata, kuidas tera aegamisi ta jalgadele läheneb …
Kopenhaageni kesklinnas leitakse mänguväljakule maetud kohvrist poolekssaetud laip, mõrvajuurdlust hakkab juhtima Anette Werner. Kes see mees oli, miks ta mõrvati ja kus on teine pool surnukehast?
Tema paarimees Jeppe Kørner on politseitööst puhkuse võtnud ja varjunud talveks Bornholmi saarele, kus ta metsatööd tehes loodab oma murtud südant ravida. Puhkus muutub aga tööks, kui kummalised vihjed ja jäljed hakkavad Bornholmi poole näitama. Juhtumiga tundub seotud olevat mitu kadunud meest, Isola-nimeline naine ja kummaline ususekt. Minevikku vajunud võigas müsteerium tuleb lahendada enne, kui halastamatu mõrvar uuesti ründab.
Katrine Engberg on üks edukamaid Taani krimiautoreid. Tema raamatuid on avaldatud enam kui 15 keeles. Eesti keeles on Engbergi Kopenhaageni mõrvalugude sarjast ilmunud „Krokodillilind“, „Klaastiib“ ja „Juhulasud“.
%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%

See öö ei tähendanud üksnes põua, vaid ka selle ammuse saladuse lõppu, mida me olime Nolia farmi magnooliate taga varjanud.
Magnolia linn Lõuna-Carolinas aastal 1980. Austin Foster on varateismeline, kui ta ema kaksikuid sünnitades sureb. Sealtpeale on tema ülesanne perekonda koos hoida, hoolitsedes oma õe ja viie venna eest ning andes endast kõik, et takistada isal langemast teda vaevavasse varjuilma.
Elu peretubakafarmis on ränk. Kogu tõde Nolia farmis toimuva kohta on võimatu varjata ja Austini meeleheitlik püüd peret jalul hoida muserdab teda. Kuid aegamisi avastab tüdruk, et talle pakuvad tuge ja sõprust mõned Magnolia linna kõige värvikamad tegelased.
Just siis, kui Austinile paistab avanevat pääsetee – koos kohaliku ülikupere võsuga, kellesse ta olnud on aastaid armunud –, teeb isa midagi, mis toob pere saladused kõigile nähtavale.
T. I. Lowe’ tume, kuid samas õrn ja liigutav jutustus tõestab, et on lugusid, mis võivad südame murda ... ja samas olla hingepalsamina mõjuvalt helged.
%%%%%%%%%%%%%%%%

Kaksteist vihjet. Kaksteist võtit. Kaksteist päeva jõulupühi. Kuid kui paljud on enne kolmekuningapäeva surnud?
Endgame House’is leiab aset iga-aastane perekondlik jõulumäng. Seekord on auhind eriti ahvatlev: võitja saab häärberi endale. Lily Armitage pole käinud Endgame’is sellest ajast saati, kui ta ema seal kakskümmend üks aastat tagasi suri. Tal pole mingit tahtmist seegi kord minna, kuni tädilt saabub kiri, mis lubab, et mängu mõistatustes peitub ka ema tapja nimi.
Nüüd tuleb Lilyl kolida kaheteistkümneks jõulupäevaks perekonna häärberisse ja võtta mõõtu võõraks jäänud nõbudega. Tormi tõttu jääb seltskond majja lumevangi ja mäng muutub peagi veriseks. Igaühel on oma põhjus võitu ihaldada, ausalt ei mängi pea keegi ja ellujääjaid jääb aina vähemaks ...
Alexandra Benedicti mõistatusi ja sõnamänge täis jõuluhõnguline kriminaalromaan on ideaalne kingitus klassikaliste mõrvamüsteeriumide austajale.
%%%%%%%%%%%%%%%%%%%

1967. aasta jaanuaris kerkib Örebro lossi juures jäätükkide vahel Svartå pinnale naise laip. Naise nimi on Mary Billbro ning ta oli sunniviisiliselt paigutatud Västra Marki vaimuhaiglasse – „nõrgamõistuslikele, asotsiaalsetele ja seksuaalselt ebausaldusväärsetele” naistele mõeldud kinnipidamisasutusse.
Rohkem kui 50 aastat hiljem hakkab tema lapselaps Eva Kulitz suguvõsa ajalugu uurima. Ta on kindlalt otsustanud Mary surmaga seotud asjaoludega põhjalikult tutvuda. Kuid Evale tehakse tapmisähvardus. Ta on sotsiaalkindlustusametis juhtumikorraldaja ning mõni neist, kellelt haigusraha ära võeti, teeb enesetapu, see äratab viha ja protesti.
Örebro politsei vaneminspektor Kristoffer Bark hakkab Evale tehtud ähvardusi uurima. Juurdlus viib ta tagasi eelmise sajandi keskpaika. Kohutavate kuritegudeni, mis kunagi Västra Markis toime pandi, ning üle nelja põlvkonna ulatuva naiste looni.
Krimilugu „Tantsi, mu nukk” on jutustus sellest, mida võimud on eri aegadel arvanud endal olevat õiguse ühiskonna nõrgematega teha. Kohtume taas Kristoffer Barki ja tema Örebro politseis tegutseva kireva meeskonnaga.
%%%%%%%%%%%%%%%%

Sarja avaraamatus tuleb Wistingul lahendada päriselul põhinev jõhker mõrvajuhtum.
Preben Pramm tapeti nädal aega tagasi. Alasti mees seoti käsist-jalust kinni ja teda piinati halastamatult. Maja on segi pööratud, aga paistab, et kurjategijad polnud leidnud, mida olid otsinud. Sugulasi ega sõpru Prammil pole ja esmapilgul näib, et ta ei suhelnud ka ümberkaudsete inimestega. Mis oli tema saladus? Miks ta nii kohutaval kombel surema pidi?
„Seda on peetud Norra krimiajaloo kõige julmemaks ja kummalisemaks juhtumiks. Oma esimesel tööpäeval Larviki politseis pääsesin piirdelindi taha ja otse sündmuspaigale. Väga imelik oli üle ukseläve tundmatu mõrtsuka jälgedele astuda. Igas toas oli peetud halastamatut võitlust elu ja surma peale, ning tundest, mis mind seda nähes valdas, sai alguse mu kirjanikukarjäär.“
%%%%%%%%%%%%%%%%%%%

Tia Navi proosateos “Mitte-suhted” on erakordselt kaasaegne raamat. See viskab lugeja suure kaarega otse 2020ndate Eesti elu keskele ja annab sügavuti sissevaate ühiskonna olukorda läbi laia naistegelaste ampluaa.
Meeletult armunud korralikus abielus naine leiab tee selgeltnägija juurde. Maakodu ja linn sikutavad edasi-tagasi naist, kes töö pärast on pidanud linna kolima. Ka mehed ei puudu, neid näidatakse naise pilgu läbi.
Igal viimasel kui ühel Navi tegelastest on ainulaadne lugu ja kõnelemis-mõtlemisviis nagu igal inimesel, igal naisel. Kõiki neid tegelasi võib võtta niihästi üksikisikute portreede kui ka teatud inimtüübi kehastusena.
“Mitte-suhted”, romaan novellides, on ka žanrina salvestus praegusaja eluviiside katkendlikkusest.
Tia Navi (Tiia Kõnnussaar) on kirjanik, toimetaja ja ajakirjanik. Seni on temalt ilmunud kaheksa lasteraamatut, millest "Väike armastuse lugu" pälvis Põlvepiku konkursil III preemia.
Navi raamatuid on tõlgitud soome, korea, bulgaaria, vene ja makedoonia keelde.
“Mitte-suhted” on Tia Navi esimene ilukirjanduslik teos täiskasvanud lugejale.
%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%

Kaks venda. Kaksikvenda. Torm ja vaikus, tuli ja vesi. Rando on vaikne vaatleja, kunstnik, kes elab sissepoole, oma tundeid ei näita ja räägib vähe. Ta on rahulik ja sügav nagu meri. Enda mõtteid ja unistusi väljendab ta lõuendil või raamatutes illustratsioonidena. Romet on Rando sarnane, kuid ainult välimuse poolest. Iseloomult on ta oma kaksikvenna täielik vastand – muusik, kes elab kiirelt, kõigist võimalustest kirglikult kinni haarates. Ta põleb ereda leegiga, kõrvetab ennast ja teisi ning on lõpuks nagu pillikeel, mis on katkemiseni pingul.

%%%%%%%%%%%%%%%%%%%

Helena ja Joonas olid gümnaasiumi ajal aastaid sõbrad olnud ning neid ühendas armastus Terminaatori laulude vastu. Laulude saatel kulges nende sõprus läbi rõõmu ja kurbuse.
Ühel hetkel aga Joonas lahkus. Helena jaoks jättis see aastakümneteks hinge augu, mida ei lappinud teised suhted ega muud tegemised.
2022. aastal tähistas Terminaator oma 35. sünnipäeva suure kontserdiga. Samal ajal pidas Helena 40. sünnipäeva. Tahtmatult viib see sündmus naise taas minevikuradadele. Kas see retk saab olema rõõmus või kurb? Kuidas minevik mõjutab olevikku? Kas Helenal õnnestub Joonasega toimunu kõrvale heita? Kas seda on vajagi?
“Sõbrad nii ei tee” on sarja “Mõni õhtu romantikat” 15.raamat, mille iga peatükk on inspireeritud ühest ansambel Terminaatori laulust. Tõeline maiuspala Terminaatori muusika fännidele. Samas on enese- ja armastuse leidmise lugu loetav ka neile, kes kõnealustest lauludest midagi ei tea.
%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%