JUUNI
|
Suviti leiavad paljud inimesed tee Hiiumaale. Kuid neist mõne jaoks elutee Hiiumaal hoopis lõpeb. Rannalt leitakse neiu ebatavaliste vägivallatunnustega surnukeha ning lahkamistulemused tekitavad uurijates rohkem küsimusi, kui annavad vastuseid. Peagi selgub, et tegemist on ühe tüdrukuga neljaliikmelisest sõbrannadepundist ja ülejäänud neiud on samuti jäljetult kadunud. Kas politseinikud suudavad nad leida enne, kui on juba hilja?
Sündmuste käik ei jäta puutumata ka Hiiumaa elanikke, viies juhtivtöötajaks olemise raskustega heitleva Karolini taas sündmuste tulipunkti. Siiri Julge Alvemyr (1973) on sündinud ja kasvanud Hiiumaal Kärdlas. Aastal 1992 alustas ta majandusõpinguid Rootsis Jönköpingi ülikoolis. Ta on töötanud aastaid erinevates suurettevõtetes juhtivatel kohtadel, viimased kaheksa aastat aga oma ettevõttes, mis koolitab ja nõustab juhtivtöötajaid. Siiri Julge elab ka praegu Jönköpingis. <<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< |
|
Nad olid sõlminud siduva kokkuleppe Hollandlasest kirurg Sebastian van Tecqx oli pakkunud Emily isale elumuutva operatsiooni võimalust. Aga tasuta lõunaid ei ole olemas ja mees ootas midagi vastutasuks. Emilyl ei olnud raske vahetada oma kehvakest põetajakorterit Sebastiani luksusliku kodu vastu, aga kuidas sai ta vältida oma karismaatilisse tööandjasse armumist? Eriti arvestades, et Sebastian oli väga kindlalt selgeks teinud – abielu ei ole selle kokkuleppe osa. <<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< |
|
Ormi kodu asub keset sooga piirnevat põlismetsa. Ormi esimene naine Inger, lapse kaotusest traumeeritud, leiab maja ümber kohisevast laanest tröösti ja hingetuge. Ta eksleb mööda metsloomaradu, võsastikke ja padusid, alludes üha enam looduse ürgsele, salapärasele kutsele, kuni see talle saatuslikuks saab.
Kui mets ja laukasoo hakkavad ligi tõmbama ja meelitama ka Ormi teist abikaasat Meerit, süveneb mehes kartus, et tegemist on kummalise nõidusega, mis ka seekord ähvardab viia traagiliste tagajärgedeni. „Viimane mets” on romaan, mille võib liigitada psühholoogiliste põnevike kilda. See kirjeldab oma lastest ilma jäänud naiste hingemaastikke, räägib kiindumistest, millega üritatakse asendada kaotatut, ning esitab küsimusi, millele tasub vastuseid otsida üksnes iseenda seest. <<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< |
|
Lugu kolmest sõbrast, kellele kuluks hädasti ära uus algus. Võimalus särada. Ja võibolla veidi romantikat – sellist, mis jääb kestma.
Nikki Burgess elas üle kohutava abielu ja veelgi kohutavama lahutuse. Ta on juba kaotamas lootust iial õnne leida. Aga kui tema eksabikaasa ootamatult sureb, saab ta oma laste hooldusõiguse jälle endale – ja koos sellega võimaluse uuesti alustada. Dixie McPhersonil seevastu on olnud liigagi palju armastada. Tal on üksteist teemantkäevõru, tosinaid nipsasju, terved kuhjad seksikat aluspesu ja määritud maine, kui kõik, mida ta iial on tahtnud, oli tõeline armastus, partner ja perekond. Carlisle Bartlett on ustav, heasüdamlik ja kõige naljakam mees, kes pakub jooke lennuki tagaosas. Kuid tal on inetu väike saladus. Ainsat laadi armastus, millega ta on harjunud, tuleb marrastustega. Kui Nikkile, Dixiele ja Carlisleʼile pakutakse võimalust liituda uue lennufirmaga Las Vegases, ei jää nad kõhklema. Kuna midagi pole kaotada ja hoopis kõik on võita, kavatsevad need kolm sõpra otsida omaenda sinist taevast. <<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< |
|
Kui ma poleks läinud Piritale spaasse molutamise kunsti õppima just sellel märtsikuu päeval ja nimelt sel kellaajal, siis poleks seda raamatut sündinud.
Mu käsi tõusis just saunas leili viskama, kui leiliruumi sisenes üks naine. Ta teretas mind viisakalt, sättis end istuma ning me lobisesime maast, ilmast ja merest. Veel üks tubli kulbitäis kerisele ja siis, 90-kraadises kuumuses purustasid naise sõnad minu molutamisele orienteeritud rahuliku pensionipõlve. „Olen üks kaheksast naisest, kes pääses eluga Estonialt. Laeval oli 186 meeskonnaliiget, neist 43 jäi ellu. Mina nende hulgas,” sõnas ta nii ükskõiksel häälel, nagu harjutaks eluga pääsemist iga jumala päev. Sellest hetkest sai alguse sündmuste jada, mille kaasosalisena mõistsin, et täiel rinnal nauditav elu võib mõnikord alata ka lõpust. Elme Väljaste, raamatu autor <<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< |
|
Üks suvi … Üks unistus …
Üks võimalus see täita. Laurel pole elus kordagi riskinud. Nüüd, suve hakul kavatseb ta teha midagi niisugust, mida keegi temast ei oota. Ta pöördub inspiratsiooni saamiseks oma armastatud ABBA plaatide ja lemmikfilmi „Mamma Mia!“ poole. Haarab passi, tõmbab teksatunked jalga ja lendab Skopelose saarele, et võtta ette Meryl Streepist innustatud seiklus. Laurel saabub luitunud, kuid võluvasse Villa Athenasse ja sõbruneb peagi selle veidrikust omanikuga. Saare kuulsaid vaatamisväärsusi avastades tunneb ta end kummaliselt kodus. Kas ta peaks naasma oma Londoni elu juurde või võiks see olla koht, kuhu ta päriselt kuulub? Otsi sinagi oma reisipass välja, torka kotti parimad tantsukingad ja põgene Kreekasse, vastu iseenda „Mamma Mia!“ seiklusele! <<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< |
|
Ajakirjaniku ja tõlkija Kai Vare romaan „Õukondlased“ viib meid poliitilise- ja ärieliidi kulisside taha, kus kõrgete eesmärkideni jõudmiseks kasutatakse madalaid võtteid.
Ajakirjanik Sander Viksi ammune tuttav on tal palunud ühe inimese tausta uurida. „Alates sellest, kui ta emaihust välja tuli, kuni hetkeni, mil sa aruande üle annad. Ma ei palu sul teha midagi ebaseaduslikku. Ma tahan lihtsalt teada, mida ühel ajakirjanikul on võimalik välja selgitada, ja kuna sina oled üks paremaid, siis võib kindel olla, et mida sina välja ei kaeva, ei kaeva teisedki. Relax and enjoy! Lehemees Viks tunneb kergendust, kui ei avasta kauni poliitikasse pürgiva naise renomeelt ühtegi kriimu. Ootamatult aga leiab ta end mängust, mille reegleid ta ei tunne. Autori esimene algupärane romaan „Võlg” (2022) pälvis kirjastuse Tänapäev krimiromaanide konkursil peapreemia. <<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< |
|
Enne ema kaotust teati 12aastast Harryt muretu ja õnneliku varumehena tõsisema pärijast venna kõrval. Lein muutis kõike. Raskused koolis, võitlus viha ja üksindusega … Siis läks ta sõjaväkke ning distsipliin andis talle toe, mille najal edasi minna. Kaks lähetust Afganistani tegid Harryst kangelase, kuid ta tundis end varasemast veel rohkem eksinuna ja kannatas posttraumaatilise stressihäire all.
Siis kohtus ta Meghaniga. Mesinädalad ei kestnud siiski kaua: kõmuajakirjandus jahtis paari armutult ja tegi nende elu põrguks, abi ei tulnud ka õukonnalt, konfliktid isa ja vennaga süvenesid. Lõpuks oli Harry sunnitud oma perega Inglismaalt lahkuma. Siin lehekülgedel räägib prints Harry esmakordselt ise oma loo eheda, kartmatu aususega. <<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< |
|
Londoni rongireisijate kirjutamata seadus ütleb, et kaasreisija kõnetamine on surmapatt. Kui oled kellegagi koos aastaid tööle ja tagasi sõitnud, tohid talle parimal juhul noogutada. Väga äärmisel juhul naeratada. Naisteajakirjas lugejakirjadele vastav Iona teab seda väga hästi. Kuid kui vastaspingil istuv mees viinamarja hingetorusse tõmbab ja lämbuma hakkab, on Iona sunnitud teistelt vagunis viibijatelt abi paluma. Ühest reeglirikkumisest kasvab välja terve reeglirikkumiste jada, millest kokkuvõttes ei lähe kellegi elu halvemaks.
Rongireisi tabud viinamarjaintsidendiga murtud, hakkavad Iona lemmikvaguni reisijate elud üha tihedamalt põimuma. Peagi avastab eripalgeline seltskond, kus mitte kõik suhted pole alanud pingevabalt ja sõbralikult, et igaüks neist vajab ajakirja ekstsentrikust „nututädi“ abi oma probleemide lahendamisel. Tema ootamatu kadumine tavapäraselt marsruudilt liidab neid veelgi. Clare Pooley on meie lugejale tuttavaks saanud raamatuga „Tõeprojekt”. See oli tema debüüt ilukirjanduses ja jõudis New York Timesi bestsellerite hulka. „Viienda platvormi rahvas” on tema teine romaan. Enne täiskohaga kirjanikuks hakkamist töötas Clare kakskümmend aastat reklaamimaailmas ja ta peab Sober Mummy nime all populaarset blogi „Mummy was a Secret Drinker“. <<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< |
|
Kui Ingmari vanemad lahku lähevad, kolib ta koos emaga väikesesse majja Koplis, mere ääres. Uus algus ei ole mõistagi kerge, nii teistsuguses kodus kui ka uues koolis. Ent meri oma lõputus mitmekesisuses on Ingmarile justkui toeks, pakub seltsi ja toob kodurannale igasuguseid seiklusi. Ning peagi leiab ta ka sõpru, kellega koos elu jälle uued rööpad leiab. <<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< |
|
Alguses oli kõik hästi.
Romaani peategelane Illi – autor Heljo Männi täditütar – oli sündinud ja kasvanud vabas Eestis ja omandanud laitmatu hariduse. Tal oli suur ja tõsine tulevikuunistus – õppida Tartu Ülikoolis juurat ja saada kriminaaluurijaks. Miks pidanuks midagi teisiti minema? 16. juunil 1940 peeti Illi kodumajas tema leeripidu, mille katkestas raadio eriteadaanne – NSV Liidu ultimaatum Eestile. Illi lähedasi, kes olid punastega eelnevalt kokku puutunud, tabas õudne eelaimus. Järgmisel päeval okupeeriski Punaarmee Eesti ja algas poole sajandi pikkune “valede, varjamiste, vangistamiste ja tapmiste aeg”, nagu kirjanik seda iseloomustab. Raamatu peategelane Illi osutub oma perega – isa on endine Julgeoleku Politsei ülem, ema Naiskodukaitse esinaine – suurele NSV Liidule kõvaks pähkliks, mis ei taha punase terrori tangide vahel puruneda. Kunagine poliitvang Illi anna boma eluõhtul kirjanikule ükshaaval üle nii iseendast kui ka oma saatusekaaslastest mosaiigitükid, et kirjanik nendest koos enese mälestuskildudega ajastu panoraampildi kokku paneks. Illi ja Heljo lood on dramaatilised, kuid enamasti ka humoorikad, mitmel puhul sarkastilised. Huvitavad, täis kümneid ja kümneid erinevaid inimsaatusi ning uskumatuid elukäike, mis lugeja ette laotuvad. Kaks suuresti erinevat naist – Heljo ja Illi – annavad lugejale võimaluse uskumatuks ajarännakuks. Romaan ilmub esmatrükis ja on armastatud kirjaniku Heljo Männi (1926-2020) luigelauluks. Kompromissitu sisu, ajalooline tõde ja mõjuv esitus muudab ta ajatuks. Maailma praeguste probleemide ja punase terrori taustal on PUNASE PÕRGU aktuaalsus kõigile põlvkondadele määratu. <<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< |
|
ära mind lammuta – katkine olen ju niigi …
„Valged killud“ on lugu suurtest saladustest, rääkimata jäänud asjadest ja elu keerdkäikudest. See on ka lugu emade ja tütarde vahelistest keerulistest suhetest, eneseohverdusest, kannatustest ja armastusest. Elise elus on üleelamisi, mis on varjutanud ta tegemisi ning jätnud jälje igaveseks. Ta hinges on igatsus, mida elu ei ole suutnud täita. Ja just siis, kui ta arvab lõpuks rahu leidnud olevat, osutub see järjekordseks tragöödiaks. Lugeja otsustada jääb, kui palju on saatus Elisele liiga teinud ja milles on ta ise süüdi. <<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< |
|
On aasta 1853. Noor Baieri hertsoginna, 16-aastane Elisabeth, keda hellitlevalt Sissiks kutsutakse, keeldub mehele minemast millegi muu kui ainult suure armastuse pärast. Ehkki tema vanem õde Helene valmistub kuulekalt abielluma 23-aastase Austria keisri Franziga, ei tähenda see, et ka Sissi peaks oma südame kinkima mõnele igavale hertsogile, ehkki tema ema just seda nõuab. Sissi teab, et elus on midagi enamat kui korsetid, lõunasöögid ja kahetsusväärselt vanamoodsad hertsogid.
Saatusel on aga omad plaanid. Kui atentaadikatsest toibuv keiser Franz oma sünnipäevapidustustel Sissit palee aias kohtab, lahvatab nende vahel leek, mis sunnib noori astuma nii oma vanemate kui ka senise harjumuspärase elu vastu. Romaan põhineb ajaloo ühe kuulsaima paari, Austria keisrinna ja Ungari kuninganna Elisabethi ja keiser Franz Joseph I armastuslool. Aga see on ka lugu sellest, kuidas üks noor naine leidis oma hääle. <<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< |
|
KRIMINAALPSÜHHOLOOG REBECCA LEKMANI elus on murdepunkt. Ta on kiiruga maha jätnud oma abikaasa ja karjääri Texases, et hoolitseda Rootsis haige ema eest. Sel ajal, kui Rebecca oma lapsepõlve-Djursholmis rahutult ringi liigub, saab ta teada, et tema gümnaasiumiaegne tüdruksõber Louise on tapetud – jõhkralt oma kodus surnuks pussitatud. Tagasi elus, mille eest ta terve elu on põgenenud, ja politseiuurimisest kõrvale jäetuna hakkab Rebecca mõrva uurima omal käel. Mässulisest teismelisest Louise’ist kasvas luksuslikus villas elanud jahedate maneeridega koduperenaine. Kes ta tappis ja miks? Miks püüdis Louise kõigest mõni nädal enne, kui ta mõrvati, Rebeccaga ühendust võtta, ehkki ta oli vandunud, et ei taha Rebeccat enam iialgi näha?
Mida lähemale Rebecca Louise’i ümbritsenud inimestele jõuab, seda põletavamaks muutub olukord temale endale. Lõpuks on ta sunnitud endalt küsima, milliseid riske on ta mõrvari leidmiseks valmis võtma. „Ohtlik anne“ on tempokas, põnev ja kaasahaarav raamat Terava pilgu ja meisterliku sulega Camilla Sten lahkab võimu, klassi ja identiteedi probleeme, kirjeldades suletud maailmu. See on esimene raamat uuest põnevussarjast, mille peategelane on kriminaalpsühholoog Rebecca Lekman. <<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< |
|
39-aastane Glanna Pascoe, keda tuntakse ka vikerkaarekunstnikuna, peab Cornwallis Ferry Lane´i turul Hartmouthi galeriid. Tema murdunud süda hakkab juba kohanema eluga üksiku ja lastetuna, kui Cupido nooli pildudes kohale lendab.
Kohtumine salapärase ja erakliku Isaac Bensoniga – kuulsa kohaliku kunstnikuga – pehmendab Glanna kalgistunud südant ja ellusuhtumist ning ta õpib enda kohta enamat, kui oleks kunagi võimalikuks pidanud. Aina kasvavatest tunnetest segaduses Glanna annab linna jutuveskile tublit hoogu, kui asub korraldama joonistamiskursust, kus aktide jaoks poseerivad nii mehed kui ka naised. Vargus galeriis ja ekskallima Oliver Truemani naasmine panevad Glanna mõistatama, kas ta ikka leiab oma vikerkaare lõpust kullapaja. Ja kas see toob talle õnne, mida ta on nii kaua otsinud? Briti autor Nicola May on pugenud eestlaste südamesse sarjadega „Väike nurgapood“ ja „Väike külaturg“. Tema raamatud on juba aastaid olnud siinmail enimostetud ja -laenutatud tõlketeosed. „Vikerkaar“ on „Väikese külaturu“ lõbusa ja tempoka sarja kolmas romaan. <<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< |
|
Põhja-Carolinas Magnolia linnas võib armastus oodata naabermajas...
Meredith Ventner tunneb alati haavatud olevuse ära. Ehkki tema ajutine naaber võib olla – vähemalt pealtnäha – edukas seksikas arst, näeb Meredith Ryan Sorenseni sügavat valu ja see põletab tema hinge. Aga ehkki Meredith on Magnolia kolmest kõige tuntumast õest noorim, vaidlushimulisem ja vallalisem, on ta otsustanud äsja päritud talus loomade varjupaika laiendada. Ta ei saa raisata aega ja energiat mehe peale, kes on linnas vaid ajutiselt. Ryan loodab, et kuu aega väikelinnas elamist aitab tal piisavalt terveneda, et oma EMO-sse tööle naasta. Vigastatud jalg ei anna endast märku nii palju kui süümepiinad pärast tragöödiat, mida ta üritab unustada. Ometi hakkab mees, kui krapsakat ja hella südamega Meredithi tema loomadega aitab, kahtlema oma valikutes, mis seni tähendasid töö eelistamist. Selles omapärases väikelinnas hakkab tekkima uus tulevik, aga kas ta suudab oma elu muuta ja südame avada, et sellest kinni haarata? <<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< |
|
„Sellest õhtust oli tragöödiat oodata.“ Nii algab üks viimaste aastate oodatuimaid põnevusromaane.
On 1999. aasta viimane päev. Millenniumivahetus tõotab tuua kaasa kaose: lennukid kukuvad taevast alla, liftid prantsatavad vastu maad, maailma aktsiaturge tabab kollaps. Digitaalne katastroof. See kõik jääb tulemata. Aga New Jersey osariigi Lindeni linnakese Blockbusteri videolaenutuses rünnatakse nelja õhtuses vahetuses töötavat teismelist tüdrukut. Ellu jääb neist vaid üks. Politsei teeb kiiresti kindlaks kahtlusaluse, kes põgeneb, jäädes sestpeale tabamatuks. Viisteist aastat hiljem rünnatakse sellessamas linnas nelja jäätisekohvikus töötavat teismelist ja taas pääseb neist eluga vaid üks. Mõlemad ellu jäänud ohvrid mäletavad mõrvari ainsaid sõnu ... „Head ööd, ilus tüdruk.“ Nende mõrvade tõttu ristuvad kolme inimese eluteed: Blockbusteri mõrvajuhtumis ellujäänu on sunnitud oma trauma taas läbi elama; esialgse kahtlusaluse vend on veendunud, et politsei eksib, ja FBI agent on võtnud nõuks lahendada mõlemad juhtumid. Nende kolme elu muutub pöördumatult sedamööda, kuidas nad tõele lähemale jõuavad, ja sugugi kõik asjaosalised ei pääse eluga. Mitmekihiline, valus ja lunastuse poole pürgiv „Õhtune vahetus“ räägib ränga taagana kaasas kantavast traumast ning sellest, kuidas on võimalik end taas kildudest kokku panna ja edasi minna. Selle romaaniga kehtestab Alex Finlay end põnevike maailmas uue mõjusa häälena. <<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< |
|
Tule peatu natuke aega Põldmarjamajas, paigas, mis võtab su vastu, kus sa tervened ja kus sind armastatakse – nii, nagu ainult RaeAnne Thayne seda kujutada suudab.
Julia Blair veetis Cannon Beachis palju õnnelikke suvesid ja armus kenasse kohalikku poissi Will Garrettisse. Nüüd tundub üüripakkumise silt Põldmarjamaja juures imelise endena leseks jäänud Juliale ja tema väikestele lastele. Ta igatseb soojust, mida ta kunagi Põldmarjamajas ja ka Willi käte vahel tundis. Enne aga, kui mees oma esimese armastuse suudab omaks võtta, peab ta minevikutaaga maha panema ja oma südame uuesti avama. <<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< |
|
Annika pulmade eel metsamatkal korraldatud tüdrukuteõhtu võtab ootamatu pöörde, kui üks kaaslastest lõkkeplatsilt kaob ja järgmisel päeval jõhkralt mõrvatuna leitakse. Kuritööd tuleb lahendama oma viletsa iseloomu pärast kardetud uurija Kroost. Kahtlus langeb Madis Uhtrasele ja tema sõbrale, kes olid end kontvõõrana lõbusasse naisteseltskonda peole kutsunud.
Kuigi Madis püüab oma süütust tõestada, tuleb sekkuda ka konstaabel Avel ja patoloog Leo Petersonil. Koos püüavad nad lahendada mõrvajuhtumit ja tundub, et leiavad ka midagi enamat. Konstaablid Madis ja Ave on võtmetegelased ka Pille Simoni põnevikes „Murakamoos“ (2021) ja „Pojengid taeva äärel“ (2022) <<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< |
|
Neli kursusekaaslast, Minnaliisa, Berta, Helena ja Johanna, otsustasid lõpuaktusel, et nad võiksid kohtuda iga viie aasta tagant. Et asi oleks huvitavam, otsustasid nad tõmmata loosi ja kohtuda üksteise juures kordamööda eri aastaaegadel mingil just selle aastaaja tähtpäeval. Loosiga tõmmatud talvine küünlapäevakohtumine toimub Helena ratsatalus. Seal selgub nii mõndagi, mis vahepealsetel aastatel nende elus toimunud on, paljastuvad pereprobleemid ja saavad alguse Minnaliisa elumuutused. <<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< |
|
„Miks sa seal elad?“ on nii mõnigi minult elu jooksul küsinud, kui ütlen, et ma ei ela Tallinnas, Tartus ega isegi Viljandis mitte, vaid hoopis maal – Mulgimaal.
See on ainus paik maailmas, kus olen tõeliselt õnnelik ja päriselt kodus. See on paik, kus tunnen, et nii inimesed, loodus kui kultuur on omad ja toetavad mind. Ka töö mulgi keele hoidja, edendaja ja õpetajana on kuidagi iseenesest minuni jõudnud. Ärkan iga päev tänulikuna, sest saan elada seal, kus tahan, ja teha tööd, mida armastan. Minus ja minu ümber leidub mulgi jonni, iseteadlikkust, uhkust, alalhoidlikkust ja uuenduslikkust – kõike seda, mis teeb mulkidest mulgid. Vürtsi lisavad mulgimust huumor, mahlakad ütlemised, kirevad rahvariided ja värvikad isiksused. Nendest kildudest koosneb minu Mulgimaa ja just sellisena ma teda armastangi. <<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< |
|
Selles romaanis kohtub lugeja perekonnaga, mille kõige vanem esindaja ei taha mitte kuidagi minevikust lahti lasta ja püüab peene perekonna maneere, traditsioone ning kokkuhoidvust iga hinna eest säilitada. Samal ajal tegeleb perekonna kõige noorem esindaja oma identiteedi otsingutega, mis viivad ta enamasti ummikteele või pettumuste padrikusse. Kohvik aga, mis kogu selle elutralli keskpunktiks on, muigab omaette, sest tema on juba ise kõigile õige koha broneerinud ning suunab nende eluteed ikkagi omatahtsi, keerates nad kõik ümber oma sõrme.
<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< |
|
See raamat on suuremalt jaolt Jüri Vlassovi monoloog. „Monotükk“, võiks vist öelda, kuna jutustaja on näitleja. Monoloogi katkestavad aeg-ajalt vahelerääkimised ning üleskirjutaja katsed tõlkida veidraid ajaloosündmusi ja -nähtusi tänapäeva inimestele. Kõige hämmastavam nende juttude juures on olnud tabude puudumine, Jüri lapsemeelne puhtsüdamlikkus. Tema jaoks polnud ühtki teemat, mida poleks tohtinud puudutada. Jüri õpetas mulle ühe suurima tarkuse: elu on elu, seda ei pea häbenema. Ainult rumal püüab endast takkajärgi paremat muljet jätta. Tõeliselt tark oskab uhke olla ka selle üle, mis kunagi piinlikkust valmistas. Jüri ütleb, et niimoodi mäletab neid asju tema. Mõni teine mäletab teisiti ja ongi tore. Õnneks ei ole mälestused raiutud kivisse, vaid kirjutatud nähtamatu tindiga läbipaistvale paberile.
Gerda Kordemets <<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< |
|
Kellegi armastamine on alati seda väärt. Isegi kui ähvardab oht temast ilma jääda.
Üheteistkümnene Stewie Little, kes pole oma vanemaid kunagi tundnud, ja tema vend kasvavad üles vanema õe hoole all farmis. Stewie talitab kohusetruult armastatud vanaemast pärast surma maha jäänud kanu. Ja iga päev käib Stewie käruga ukselt uksele värskeid mune müütamas – argirutiin, mis peidab endas üllatust. See on tema uus klient Marilyn. Naine on tõre ja tõrjuv, kuid lohutavalt tuttavlik – ta meenutab leinavale Stewiele nii väga vanaema, kellest ta tunneb rohkem puudust, kui oskab seda sõnades väljendada. Marilynil on põhjust eemale hoida – saladus, millest keegi ei tea. Tema ellujäämistaktikaks on tõmmata iseenda ja teiste inimeste vahele piir, millest Stewie on võtnud nõuks üle astuda. Kui nende kohtumised sagenevad, hakkab võrsuma keeruline, kuid sügavale juurdunud suhe. Siis avastab Stewie, kui palju enamat on peidus Marilynis, tema minevikus ja väljakutsetes, mis iga päevaga üha pakilisemaks muutuvad. Ent oodaku ees kuitahes keerulised ajad, Stewie õpib neist, et ehkki ta ei saa Marilyni ega ka iseenda jaoks kõike korda teha, ei ole ta vähemalt enam üksinda. <<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< |
|
Kõval maapinnal kuivanud lehtedest asemel veedetud öö – sellisena polnud Claire Matchett küll oma puhkust ette kujutanud.
Tema lootis, et sellest tuleb pääsemine tööpingetest ja väikeste lastega tegelemisest. Matkaradadel ja kümblustünnides koos kahe sõprade paariga veedetud aeg, mida ei saa rikkuda ka paraku kaasas olev viimasel ajal vastikult käituv abikaasa. Igal juhul kõlas mõte puhkusest täiesti taevalikult. Nii asuvadki teele kuus väga erinevat inimest, kellest mitmel on saladus, mille ilmsiks tulekut nad sugugi ei soovi. Ent teekond unistuste spaahotelli poole kujuneb sootuks teistsuguseks, kui keegi neist oleks arvata osanud. Teelt eksinud linnainimestel tuleb ootamatult metsas telefonilevita hakkama saada ja nagu see poleks juba piisavalt jube, hakkab peagi tunduma, et neid ähvardab palju suurem oht kui lihtsalt eksimine … <<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< |
|
Võitlus tuuleveskitega
Ma kolisin Hollandisse mõttega, et ega ma ju siia kauaks jää. Mina olen seiklushimuline, minu üks ja ainus hollandlane samamoodi, küllap me varsti kuskil mujal kanda kinnitame. Noored ja muretud, mis meid siin kinni hoiab? Hollandil olid meiega aga omad plaanid. Hollandiga harjumine ja kohanemine on olnud kohati kui tuuleveskitega võitlemine. Lõputu ja lootusetu. Nüüd pean tunnistama, et olen lasknud oma Hollandi-kogemust liialt teistel mõjutada. Pikalt ei näinud ma ühe kangekaelse ja jändriku puu ehk meheema taga metsa ehk ilusat Hollandit. Olen oma vihmast ligunenud ja tuulepöörisest raputatud õppetunni kätte saanud. Õnneks on minu Holland olnud kannatlik ja andnud mulle seda, mida kõige rohkem vajan: vabadust, iseendaks jäämist, sõpru ja lojaalsust. Sekka häid maitseelamusi ja lilleilu. Ning loomulikult armastust. <<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< |
|
Astrid Lindgren – lasteraamatute autorina on ta maailmakuulus, kuid milline oli ta naise ja armastajana?
Aasta 1929: Astrid on lõpuks jälle koos oma poja Lassega, kellega elu oli ta lahku viinud. Tal pole vallalise emana kerge, aga ta tahab hakkama saada, nii Lasse kui iseenda pärast. Kange naine ei anna alla. Aastaid hiljem abiellub Astrid oma suure armastuse Sturega. Aga temaga on jäänud lood, mida ta jutustab oma pojale ja tütar Karinile. Lood julgest kahe patsi ja ahviga tüdrukust. Astrid hakkab neid üles kirjutama ja saadab kirjastusele. Ootamatu edu kirjanikuna tuleb üllatusena. Õigupoolest võiks nüüd kõik olla hästi. Kuid Astridi ja Sture abielus on kriis ja siis tabab perekonda traagiline saatuselöök. Tundlik portree meie aja ühest olulisemast naisest, kelle vaimustavate lugude saatel on üles kasvanud palju põlvkondi lapsi. <<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<< |
MAI
|
Politseiinspektor Wisting peab lahti harutama keerulise mõrvamüsteeriumi, mille juhtlõngad on laiali Austraalias, Norras ja Hispaanias.
Hispaania sadamalinnas leiavad surfarid noore austraallanna Ruby Thompsoni kaldale uhutud laiba. Esmalt oletatakse, et naine uppus. Siis aga selgub, et surm oli saabunud kägistamise tagajärjel. Ruby sõbranna Michelle loob mõrvajuhtumile pühendatud veebilehe, mille liikmed on abiks nii nõu kui ka jõuga. Nüüd on aga üks foorumi aktiivne liige kasutajanimega Astria kadunud nagu vits vette. Astria on oma andmetes kirja pannud, et elab Norras ja oma viimases postituses teatanud, et on vist leidnud midagi huvitavat. Murelik Michelle võtab ühendust Larviki politsei juhtivuurija William Wistinguga ja palub tal aidata Astriat otsida. Vastu tahtmist laseb Wisting end sellesse ebaharilikku uurimisse kaasata. Juhtum on keerulisem, kui alguses tunduda võis ja juhtlõngu on palju, kuid need on haprad. „Piirideta“ on politseiinspektor William Wistingu sarja 15. raamat. ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
|
Kusagil Eestimaal on üks väike armas külake, mida rahvasuu kutsub Eestimaa Siberiks.
Veidike ajalugu leiab lugeja ka sellest romaanist, sest ka igal külal on oma lugu rääkida. Nii mõnigi Eestile nime teinud inimene või asukoht vajab kajastamist, olgu selleks kasvõi ilukirjanduslik teos. Oma maa ja küla ajalugu võiks iga eestlane teada, nii elab see edasi ka meie järeltulevates põlvkondades. Lugu saab alguse sellest, kuidas Eestimaa patrioodist piiga abiellub ennast Hispaaniasse. See on tema lugu, aga ka paljude teie lugu, kes te tunnete hingesugulust või igatsete elust troopilises kliimas. Klaus, pruunisilme õbluke noormees, kes enamuse aastast veedab Hispaanias, mis on ta sünnimaa, armastab suvesid nautida vanavanemate juures, Eestimaa Siberiks kutsutavas männimetsa hõngulises, rohelusest rõkkavas, mereäärses külas. ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
|
Kui Davent Carselysse kolib terapeut ja nõustaja Jill, ei meeldi see Agatha Raisinile põrmugi. Mitte ainult ei löö see pagana naine külge Agatha eksabikaasale, vaid ta on lisaks välja kaevanud üht-teist ebameeldivat Agatha mineviku kohta. Lisaks nõustab Jill Gwen Simple’i nimelist naist, kellest Agatha kindlalt usub, et too abistas oma mõrtsukast poega inimestest lihapirukate tegemisel.
Agatha ei hoia oma rahulolematust uue külaelanikuga vaka alla ning nende tüli lõpeb tema hääleka ähvardusega: „Ma löön su maha!“ Kui siis veidi hiljem avastatakse, et Jilli on surnuks kägistatud, on Agatha peamine kahtlusalune. Ja kuna inspektor Wilkes on valmis „selle tüütu, politsei uurimist takistava naise“ juba palju vähema eest kinni panema, peab Agatha kiiresti leidma tegeliku tapja. Ja seekord on Agathal vaja ka oma elu eest võidelda. Korduvalt. ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
|
Samal ajal kui Euroopat vapustab teine maailmasõda, avastab noor Audrey Hepburn armastuse tantsu vastu. Sõjakoleduste ja kõikjal valitseva näljahäda keskel unistab viieteistaastane piiga priimabaleriini karjäärist. Ning kuigi see unistus peagi puruneb, ei lase ta ennast heidutada. Tema uus eesmärk: Ameerika filmistuudiod! Ja Audrey talent viib ta tõesti Hollywoodi. Peagi mängib ta koos kuulsustega nagu Gregory Peck ja Humphrey Bogart. Kuid tema unistuste töö nõuab täielikku pühendumist ja isikliku elu rõõmud tuleb lükata tagaplaanile. Aga kas on võimalik särada tähena Hollywoodi taevas, ilma ennast kaotamata?
„Kõige tähtsam on oma elu nautida, olla õnnelik ‒ see on kõik, mis loeb.“ Audrey Hepburn ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
|
Abikaasa kadumine liidab kaks paari
Jake Hayes on kadunud. Vähemalt see on kindel. Algul arvab tema abikaasa Nina, et pärast eelmise õhtu tulist tüli laseb mees sõbra juures auru välja. Siis aga möödub üks päev. Kaks päeva. Viis. Ja Jakeʼist pole kuskil jälgegi. Lily Scott, Nina sõbranna ja töökaaslane, arvab, et ta võis olla viimane, kes Jakeʼi enne tema kadumist nägi. Pärast seda, kui Lily pihib kõigest oma abikaasale Christianile, otsustavad mõlemad, et mitte keegi ei või teada saada, mis põhjusel Jake kadus, eriti mitte Nina. Kuid Nina on oma mehe otsimise tõsiselt ette võtnud ja ta ei peatu enne, kui tõde on käes. ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
|
Selles raamatus kirja pandu on reis läbi elu. Elu aga pole kunagi mustvalge, vaid sisaldab kõiki värvitoone. See sisaldab nuttu ja naeru ja vahel ka musta huumorit.
Leiate nende kaante vahelt paljude tuntud inimeste aforisme, õpetlikke lugusid, mõtlema panevaid fakte ja leidlikke lahendusi. Aidaku need mõtted ja lood teil elus hakkama saada ja olgu teil neist abi nii otsuseid langetades kui teiste inimestega suheldes. Lugemise hõlbustamiseks on raamat jagatud osadeks, millest igaühe teemaks on miski, millega meist igaüks elus kokku puutub: õppimine, armastus, töö, tarkus, rumalus, riigielu ja palju muud. Elu on kool, mis kestab elu lõpuni. ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
|
Kogumikus „Heade mõrvade linn“ on kolm mõrvalugu Tartu linnast. Neid jutte ühendab see, et need kõik toimuvad kultuuriringkondades ja Tartu kesklinna tuntud kohtades ja lugude keskmes on teravad intriigid ja vastuolud Eesti haritlaskonna seas.
Lühiromaanis „Mõrv Mänguasjamuuseumis“ leitakse tapetult sama muuseumi teaduskuraator, kes juhatas seal öösel salajast koosolekut. Mõrva asub uurima Kirjandusmuuseumi eriosakonna endine töötaja, eradetektiiv Laura Peegel, kes peagi tuvastab, et Tartus toimub juba pikemat aega salajane sõda erinevate kultuuriasutuste vahel ja et panused selles mängus on väga kõrged. Oma huvide kaitsmiseks on Tartu muuseumid moodustanud salajase koalitsiooni ning mõrtsukas peab olema keegi selle liikmetest. Jutustustes „Mõrv Ulmeühingu aastakoosolekul“ ja „Mõrv „Reaktori“ toimetuses“ on vaatluse all karm tegelikkus Eesti kirjandusilmas. Raamat on esimene „Kriminaalse raamatukogu“ sarjas, järgmisena ilmuvad Joel Jansi „Rõngu roimad“ ja Indrek Hargla „Apteeker Melchiori apokrüüfid“. ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
|
unagi pole liiga hilja minevikus tehtud vigu endale andestada
Kui Jude Masters, lastega lesk, Avery Beckettile abieluettepaneku teeb, peaks see naist rõõmustama, sest ta armastab meest. Kuid Avery läheb närvi. Ta suhtub mõttesse perekonnast ettevaatusega, kahtleb õnnelikes lõppudes ja kardab väga riskida. Niisuguse hirmu põhjuseks on saladused. Enne kui Avery saab ennast uuele elule pühendada, peab ta rahu tegema selle eluga, mille maha jättis. Kui Avery Põhja-Carolina mägedesse oma lapsepõlvetallu tagasi läheb, saab ta endale üllatava kaaslase, Judeʼi teismelise tütre Elleʼi, kes püüab toime tulla oma ema kaotuse ja esimese armumisega. Haavade parandamise ja müüride lõhkumise teekonnal sünnib Avery ja Elleʼi ootamatu liit. See annab neile julgust eluga edasi minna. Ja Averyle toob see kõik, mida tal on vaja, et minevikule vastu astuda. „Kui laseme lahti“ on emotsionaalne lugu emadest ja tütardest, kaotusest ja leppimisest. See kõneleb õppetundidest, mis saadakse koos südamete murdumisega, ning paranemisest, mida on vaja, et uus võimalus avatud meelega vastu võtta. ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
|
Kui nägus 29aastane hästiriietatud naine lõpuks üle lompide hüpates ja sammu kiirendades peaaegu rahvamajani oli jõudnud, jäi ta seisma, võttis sõrmikud käest ja pistis taskusse. Veel enne teekonna jätkamist pööras ta pilgu paremale ja nägi eemal kuuskede vahel seismas meest, kes teda jälgis. Sellise rohelise mütsiga ja väga imelikult riides. Pikk vihmamantel ulatus mehel peaaegu maani ja mantli alt paistsid porised kummikud. Mees silmitses ainiti peatunud naist ja ei lausunud sõnagi. Ainult vaatas ja lasi kuuseokstest lahti, kui märkas, et naine võis teda silmata. Helene kangestus ja mõtles ainult viivu, mida teha ...
„Oli seda janti nüüd vaja! Naine raamatukogust pistis punuma, nagu oleks ma mingi hirmutis või maniakk. Kuidas küll kõike heaks teha? Nii peen linnadaam ja ilus ka veel pealegi. Oleks ma vähemalt niisama sealt võsast vaadanud, aga mul oli vaja kuuseoksad eemale tõmmata, et paremini teda näha. See juhtus ju …“ ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
|
Sugulastest lapsepõlvesõbrad Leo ja Alice kujutavad teismelistena ette, et elu armsas Devonis kulgeb ikka ja alati harjunud rada. Ent ühel õhtul, kui noored taas tähistaeva all mere ääres istuvad, avaldab Alice saladuse, mida Leo ei tohi iial välja rääkida, ja põgeneb tagasi vaatamata. Leo jääb kodukohta, teda ootab ees oma elu – ilma Alice’ita. Üldiselt võib selle eluga igati rahul olla – tal on pere ja on sõbrad. Ajuti valdab teda siiski tunne, et miski – või keegi – on vajaka. Seega ei kõhkle ta jaatavalt vastamast, kui Alice mitmekümne aasta järel äkitselt ühendust võtab ja küsib, kas tohib koju tulla. Ootamatu sõnum viib mõtted minevikuradadele. Alice’i naasmiseni jäänud aja jooksul jõuab Leo üksipulgi mõelda nii asjaoludele, mis tütarlapse omal ajal lahkuma sundisid, kui ka sellele, kui väga tolle ammuse saladuse ilmsikstulek mitmeid sugulasi vapustaks.
~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
|
Betil oli kulunud aastaid, et leida oma ajus vaba lahter, kuhu paigutada sotsialistlik realism, millel oli kaks reaalsust – üks läks kirja paberitele ja teist kandsid inimesed endas, oma tegelikku elu elades.
Marje Ernitsa triloogia „Sõjarahu aastad“ peategelane on Beti Raadma – tüdruk, kellel õnnestus sündida, üles kasvada ja elada rahuaja tingimustes, usus ja lootuses, et inimkonna tulevik on helge ja sõda meie maal ei kordu enam iial. Teine raamat jutustab Beti elust aastatel 1965–1986: esimestest tööaastatest, hilisematest õpingutest ja tegemistest pärast põllumajanduse akadeemia lõpetamist. See aeg peaks olema iga täiskasvanu elus kõige viljakam, kuid paraku oli selles ka palju takistusi ja ootamatuid suunamuutusi, mis kõik mõjutasid nii Beti enda kui ka tema lähedaste saatust. ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
|
Ainus tõotus, mida ta on valmis andma, on mitte öelda jah.
Ilma suurema vaevata suurt tehnoloogiafirmat juhtida? Pole probleemi. Aga kui asi puudutab oma parima sõbranna pulmas pruutneitsiks olemist, siis see ajab Jess Cohenile hirmu naha vahele. Võib-olla on asi selles, et ta kohtub seal peigmehe venna, Jakeʼiga – mehega, keda tal on õnnestunud kaks viimast aastat vältida. Jakeʼiga, kelle Jess halastamatult maha jättis, sest ei suutnud mehele oma minevikust rääkida. Jakeʼiga, kes on lojaalne ja täiesti vale valik naisele, kes keeldub end kellegagi sidumast. Jake Winton käis neli kuud Jessiga salaja kohtamas ja veetis kaks viimast aastat teda unustada proovides – ja kukkus selles haledalt läbi. Ta oli valmis Jessi kätt paluma, sest oli veendunud, et naine on sama armunud kui tema. Nüüd on ta kindel, et nende särisev side on endiselt alles. Mis iganes Jessi ka tagasi hoiab, usub Jake, et saab sellega hakkama – kui Jess vaid usaldaks talle oma saladused, oma hirmud ja oma südame. ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
|
Pariis, 1928
Lahke pererahvas leiab oma aiast heki alt surmasuus poisikese ja võtab ta enda juurde elama. Heasüdamlikul, varaküpsel ja andekal poisil läheb uues kodus imehästi ning perekond annab talle aimu elust, millesarnasest ta ei ole julgenud unistadagi. Aga ta keeldub paljastamast oma tõelist päritolu. Noormeheks sirgunud, armunud ja asunud õppima prestiižsesse Pariisi Konservatooriumi, suudab ta mineviku õudused ja kunagi antud tõotuse peaaegu unustada. Aga kogu Euroopas tõstab pead kurjus ning kellegi elu pole enam turvaline. Sügaval südames teab ta, et peagi saabub aeg, mil ta peab taas põgenema. Egeuse meri, 2008 Seitse õde on kogunenud Titaani pardale, et jätta hüvasti mõistatusliku isaga, keda nad siiralt armastasid. Kõigi üllatuseks selgub, et hoopis kadunud õde on see, kellele Pa Salt otsustas usaldada nende mineviku juurde viiva niidiotsa. Aga iga paljastatud tõde toob endaga kaasa uue küsimuse. Õed peavad seisma silmitsi teadmisega, et nende jumaldatud isa oli keegi, keda nad vaevu tundsid. Kõige šokeerivam on aga asjaolu, et pikka aega varjul olnud saladustel võivad endiselt olla tagajärjed. Jutustades läbi elu kestnud armastusest ja selle kaotamisest, viib „Atlas. Pa Salti lugu” piire ja ookeane ületades lugeja raamatusarja „Seitse õde” jahmatava, unustamatu lõpuni. ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
|
Etaf Rumi debüütromaani „Naine ei ole mees” lihtsalt peab lugema! Seda on õigustatult võrreldud Khaled Hosseini romaaniga „Tuhat hiilgavat päikest”. See räägib naistest, kes peavad oma sisemise hääle järgimise nimel ületama iseennast ja oma kultuuri tavasid.
New York Timesi menuk jutustab loo kolme põlvkonna palestiina-ameerika naistest, kel on pärast oma kogukonnas aset leidnud šokeerivat lähisuhtevägivalda raskusi isiklike soovide väljendamisega araabia kultuurikeskkonnas, kus kehtivad ranged piirangud. „Seal, kust ma pärit olen, oleme õppinud end vaigistama. Meile on õpetatud, et vaikimine päästab meid. Seesugust lugu pole te kunagi kuulnud. Seal, kust ma pärit olen, hoiame me sellised lood enda teada. Neist rääkimine on ennekuulmatu, ohtlik, otsatu häbi.” Palestiina, 1990. Seitsmeteistaastane Isra eelistab lugeda raamatuid, mitte aga lõbustada kosilasi, kelle isa on tema jaoks välja valinud. Nädala jooksul on naiivne ja unistav tüdruk ühtäkki kihlatud ja abielus ning elab peagi Brooklynis. Isra näeb vaeva, et kohaneda oma pealetükkiva ämma Fareeda ja kummalise vastse abikaasa Adami ootustega ning see surve süveneb üha, kui ta saab lapsed – poegade asemel neli tütart. Brooklyn, 2008. Kaheksateistaastane Deya, Isra vanim tütar, peab vanaema Fareeda pealekäimisel kohtuma võimalike tulevaste abikaasadega, kuigi tüdruku ainus soov on minna ülikooli. Tahes-tahtmata mõtleb Deya, kas tema valikuvõimalused oleksid olnud teistsugused, kui ta vanemad poleks hukkunud autoõnnetuses, Deya oli alles kaheksane. Ent vanaema on selles küsimuses kõigutamatu: ainus viis Deyale väärilist tulevikku kindlustada on abielu õige mehega. Kuid saatus teeb oma töö ja peagi seisab Deya ootamatul rajal, mis juhatab ta šokeeriva tõeni oma perekonna kohta – teadmisteni, mis sunnivad teda kahtlema kõiges, mida seni arvas teadvat oma vanemate, mineviku ja enda tuleviku kohta. „Kui palju on väärt naise elu? Jutustus tõmbab paralleele majandusliku meeleheite ja kodus valitsevate ebakõlade vahele ning puudutab Palestiina aladel Iisraeli okupatsiooni tagajärjel ajast aega kestnud vägivalla pärandit.” – Diana Abu-Jaber, Washington Post „Vaimustav debüütromaan, mis haaras mind endasse juba esimesest leheküljest. Tänu äärmiselt usutavatele tegelaskujudele jutustab Rum seda lugu pinevusega, mis tundub ühtviisi tänapäevane ja ka ajatu, intiimne ja suurejooneline. See on romaan, mille neelate kõigest mõne lugemiskorraga ning mis püsib teie südames ja mõtetes veel kaua pärast viimase lehekülje lõpetamist.” – Tara Conklin, raamatu "The Last Romantics" autor „Vapustav romaan araabia-ameerika naiste keerukast elust.” – Juliana Rose Pignataro, Newsweek ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
|
Päikesekiired tungivad läbi pilvede ja valgustavad väikest majakest, mille eesukseni viib kitsuke sammaldunud rada. Kuid majas sees on aset leidnud midagi kohutavat …
Kriminalist Sukey Reynolds ootab pikisilmi nädalavahetust aiatöid nautides, kui talle töölt ootamatult helistatakse: kohaliku mõisa peahoonesse on sisse murtud. Asitõendeid koguma hakates taipab Sukey, et tegemist on värskeimaga Cotswoldis toimuvast hästi läbi mõeldud sissemurdmiste seeriast. Keegi on sihikule võtnud härrastemajad, mille seinte vahel asuvad kallihinnalised kunstikollektsioonid. Õnneks võtab politsei kahtlusaluse peagi vahi alla. Kuid küsitlemise käigus näeb mees juhuslikult Sukeyt, tõmbub näost kaameks ja hüüab naist. Sukey teab täiesti kindlalt, et pole seda inimest kunagi varem näinud. On see mingi veider nali või tegutseb kuskil võõras, kes on igas mõttes Sukey täiuslik teisik? Just siis, kui Sukey hakkab kahtlustama, et teda jälitatakse, jahmatavad politseid ümbruses aset leidvad mõrvad. Kuna surnukehade arv aina kasvab ja politsei ei tea, kust otsast asja harutama hakata, peab Sukey endalt küsima, kas mitte tema ise ei ole selle veidra juhtumi lahenduseni viiv niidiots. Kas ta suudab rebida mõrvarilt maski enne, kui temast endast saab tapja järgmine ohver? ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
APRILL
|
Ükspäev tuleb ema haiglast koju, kaasas Peteri väikeõde. See on väike ja kortsus ja muudkui karjub. Aga Peteril on ikka hea meel. Tema meelest on tore vaadata õekese tillukesi sõrmi ja varbaid. Kui lapsuke karjub, teeb Peter teda järele ja karjub ka.
Kui väikeõde Lena järjest rohkem vanemate tähelepanu endale saab, mõtleb Peter, et tegelikult ei ole üldse tore, kui sul on väike õde. Peter hakkab mõtlema, et ta peaks Lena jalgratta vastu vahetama või ta hoopis maha müüma. Astrid Lindgren kirjeldab lõbusalt õdede ja vendade omavahelist läbisaamist. Ta loob sooja ja turvalise lastemaailma, mis võlub lugejat oma lihtsuse, muretuse ja humoorikusega. zzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzz |
|
„Te olete kõrgest soost daam ja teist saaks suurepärane hertsoginna...“
See pole just kõige romantilisem abieluettepanek, kuid Marcus Cranford teab, et leedi Rose Trafford võtab selle vastu, sest vajab hädasti enda ja oma õdede kaitseks mõistuseabielu. Samuti säästab see vastset hertsogit Londoni seltskonnahooaja õudusest. Rose on vapper, töökas ja ajab tihtipeale vihale... Ootamatult süttib aga Marcuses kiresäde ja ta loodab, et naine tunneb sama... zzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzz |
|
Charlie elus on kõik ideaalne.
Peale kõigi nende asjade, mis on valesti. Rohkem kui kümme aastat tagasi vahetas Charlie Trewin unise Cornwalli kaluriküla Londoni säravate tulede vastu, tõotades, et ei naase enam kunagi koju. Aga kui šokeeriv uudis isa surmast sunnib noort naist Carncarrowʼsse tagasi pöörduma, seisab ta silmitsi kõigega, mille ta enda arvates seljataha on jätnud: ema traagiline kaotus, isa kogumissõltuvus ja mõlema vanemaga seotud allasurutud emotsioonid. Algul näib Carncarrow minevikku kinni jäänud ja samasuguse muserdava külana, kust Charlie aastaid tagasi jalga laskis. See on igav võrreldes Londoniga, kus tal on imeline elu: kindel töökoht, armastav kihlatu ja lõputu, piiritu õnn. Aga kui Charlie sorteerib isa kogutud mälestusesemeid, hakkab ta taasavastama paika, mida kunagi koduks nimetas, ja taipab, et elu Londonis polegi nii õnnelik, õnnelik, õnnelik, kui ta endale on kinnitanud. Kui kihlatu ootamatult Carncarrowʼsse sõidab, põrkuvad Charlie kaks keerulist maailma kokku. Nii minevik kui ka olevik võistlevad, et tema tähelepanu võita. Kas Charlie sõlmib oma mälestustega viimaks rahu? Ja kas ta suudab leida viisi, kuidas olla tõeliselt õnnelik tema enda seatud tingimustel? zzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzz |
|
Ta teeb Texase-suuruse usaldushüppe. Kas see lõpeb kõndimisega mööda kiriku vahekäiku?
Tessa Wilsoni elu on üle maakaardi laiali. Ta võib olla kohmakas, kuid seekord on ta plindrisse sattunud omal valikul, mitte kogemata. Ta on nõustunud tegema kuu aja pikkuse reisi läbi kogu Texase, topitud ʼ59 Cadillaci koos draamat armastava teismelise, kahe vanemapoolse tulehargi ja – oh, jah – oma bioloogilise emaga, kes ta pärast sünnitamist ära andis. Ja see reis muutub veelgi pöörasemaks, kui ta teele satub kuum-kui-patt kauboi Branch Thomas. Ega teda ilmaasjata Üksiku Tähe osariigi kõige seksikamaks meheks kutsuta. Kui miilid mööduvad ning Branchi ja Tessa vahel sädemed lendavad, hakkab Tessa vanaema pillama vihjeid perekonna pulmatraditsioonide kohta. Ning kui Tessa avastab oma tärkavate sõprussuhete energia ja oma äsjaleitud tugevate Texase naiste perekonna murdumatu tugevuse, hakkab ta mõtlema, kas ka tema on teel kõige suuremale seiklusele: tõelisele armastusele. zzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzz |
|
Liigutav lugu mälust, saladustest ja sellest, mis tunne on päriselt ühte perekonda kuuluda.
Kui Nelli isa ütleb surivoodil midagi, mis viitab pikalt varjatud perekonnasaladusele, äratab see Nellis taas teda aastaid piinanud isoleeritustunde. Ja kui Nelli ema Annie, kelle mälu hävitab dementsus, siis omakorda krüptiliste avaldustega lagedale tuleb, suurenevad Nelli kahtlused oma perekonna mineviku suhtes veelgi. Kolmekümne viie aasta eest paiskas terve rida läbielamisi Annie elu pea peale, sundides teda üht vapustust teise järele sügavale südamesse peitma. Tema toona langetatud otsused olid kantud armastusest, kuigi ta teadis, et keegi ei mõistaks tema tegusid iial – ja oleks veel vähem valmis neid andestama. Nende kahe naise lugude lahti rulludes avastab Nell viimaks laastava tõe oma ema ja iseenda minevikus. Selles kaunilt kirjutatud ja emotsionaalses loos, mis räägib identiteedist, mälust ja perekonna olemusest, uurib Hannah Beckerman, kui kaugele oleme võimelised minema, et kaitsta neid, keda armastame. IMELINE. Ma lugesin selle läbi ühe hoobiga! -- Marian Keyes zzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzz |
|
Ootamatute pööretega südamlik lugu sellest, kuidas juhuslikust kohtumisest alguse saanud armastus võib muuta täielikult kahe inimese elu.
Rachel Milandrose suhted vend Keviniga muutuvad pärast isa ootamatut surma veelgi pingelisemaks, kui selgub, et Garrett Milandros on pärandanud Moon Valley perefirma üksnes tütrele. Matustel annab isa parim sõber Rachelile võtme, mis peaks avama seifi, kus on varjul midagi väga olulist. Uurija Chris Harris elab oma igapäevast elu, olles pühendunud politseinikust venna Michaeli kümme aastat tagasi toimunud mõrva lahendamisele. Chris ja Rachel kohtuvad juhuslikult ühel õhtul baaris. Kohtumine ei jäta kumbagi külmaks ning järgmisel hommikul otsib Rachel Chrisi üles. Samal päeval langeb naine aga vägivaldse rünnaku ohvriks. Tal õnnestub oma luksusjahiga põgeneda, kuid öösel jääb ta merel kadunuks. Juhtumit määratakse uurima Chris. Kas Chrisil õnnestub juhtum lahendada? Kas pikka aega varjul olnud saladused tulevad lõpuks päevavalgele? Milles peitub elus kõige olulisem tõde ning kas teekond tõeni võib olla sama oluline kui lõppeesmärk ise? Liisi Raamets-Tunali (1985) on pärit Tallinnast. 2009. aastal omandas ta Tartu ülikoolis õigusteaduse magistri kraadi. Ta on töötanud 15 aastat juristina avalikus sektoris. Romantiline põnevik „Juhuslik kohtumine“ on tema debüütromaan. zzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzz |
MÄRTS
|
Eva Lindström (1952) on tunnustatud rootsi illustraator ja kirjanik. Ta on avaldanud üle 35 raamatu, lisaks illustreerinud mitmeid teiste autorite teoseid. Tema lood ühendavad sageli argipäevaseid toimetusi eksistentsiaalsete küsimustega, pakkudes kõike ainulaadses absurdse huumori kastmes. Lindström pälvis 2022 Astrid Lindgreni mälestusauhinna, lisaks on ta kaheteistkümnel korral kandideerinud mainekale Augustipreemiale ning kolm korda IBBY H.C. Anderseni auhinnale. Kahel korral on ta võitnud parima Rootsi pildiraamatu preemia ning saanud rohkelt teisi tunnustusi nii kodumaal Rootsis kui ka mujal. „Eva Lindström on tõeline meister, kellel on julgust valida vähem käidud radu.“ – Lotta Olsson, Dagens Nyheter „Eva Lindströmi võlu seiseneb tema erakordses võimes kujutada elu suuri eksistentsiaalseid küsimusi näiliselt igapäevastes olukordades.“ – Yukiko Duke, Svenska Dagbladet „Oma žanri legend“ – Gunilla Brodrej, Expressen „Täiesti ainulaadne“ – Åsa Warnqvist, Rootsi Lasteraamatute Instituudi direktor |
|
Hullumäng on Märten Krossi autobiograafiliste sugemetega romaan – kui tõsine see mäng ikka olla saab? Mõnikord ei pruugi me mõista, kas meie oleme need, kes mängivad või mängitakse hoopis meiega. Tihtilugu toimubki selline mäng mõlemal suunal. Mis juhtus kaheksakümnendate aastate lõpus noorte eesti meestega? Kui paljud neist said meheks Nõukogude armees teenides? Mõned said kogemuse, püüdes armeest kõrvale hoida. Impeerium logises ja korises oma viimaseid korinaid, vähesed tajusid seda, mis tulemas oli. Mida julgemaks läksid rahva ootused vabama tuleviku osas, seda halvemaks tundus minevat noorte eesti meeste vaimne tervis, sest „suure kodumaa” kaugetesse soppidesse või koguni Afganistani sõtta sattumise vältimiseks ei peetud paljuks isegi hullu mängida. Kuigi 1980. aastate lõpus tekkis Eestis kollektiivne lootus muutustele, tuli paljudel noortel meestel ikka veel silmitsi seista kohustusliku ajateenistusega. Samal ajal kui „väljas” keeb elu, pendeldab noor muusik Hendrik mitu aastat Tallinna ja Riia hullumajade ja sõjaväe osakondade vahel, olemata kindel, kas tal õnnestub lõpuks võim üle mängida. Või mängib võim tema üle.
Märten Krossi romaanis Hullumäng on palju kihte, palju psühholoogiat ja palju fakte. Peategelase mõtted, uned, sisekõne, mis leiavad aset, toimuvad 1989. aasta Nõukogude okupatsiooni lõpu reaalsuses. Kirjanik on võtnud, tulevikku silmas pidades, justkui meie kõigi elude eest vastutuse. Lugeja asetatakse kirjaniku poolt sümboolselt psühhoanalüüsi isa Sigmund Freudi punasele sohvale, kus rääkija ja loo vastuvõtja saavad koos võimaluse puhastada end haige ühiskonna taagast. See on olukord, mis annab võimaluse uuestisünnile ja vabadusele. Teadmised sellest, kust me tuleme ja mida me oleme üksikisikuna ja kollektiivselt läbi elanud, sellega kaasnev puhastumine, empaatia, arusaamine ja arm enda ja ligimese vastu, on vabaduse eeldus. Imbi Paju kirjanik, mäluuurija ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
Jõuluflirt, kuum glögi ja vereplekid lumel
Cilla Stormi tunneme juba kahest Christoffer Holsti muhekrimkast. Seekord läheb ta jõulupühi veetma sõprade juurde lumme mattunud Idre Fjälli külla. Kui ometi ka poiss-sõber Adam oleks saanud kaasa tulla! Aga Cillale kõlbab kaaslaseks ka Adami ema, särtsakas Rosie. Peagi kohtuvad sõbrannad sümpaatse mäevahi Frankiga ning Rosiel kerkib küsimus, kas üks koos joodud õlu on juba kohting. Kaunid mägised maastikud, päevad suusamäel, maitsvad jõuluroad, kuum glögi, toredad kaaslased … See talveidüll katkeb järsult, kui ühel hommikul jõulu eel leitakse metsast salapärastel asjaoludel surma saanud noormees. Mis juhtus seal sel külmal talveööl?Uudishimulike sõbrannade meelest viivad jäljed ümbruskonna uhkeima villa juurde, kus elab väga jõukas pere. Mis toimub seal peres suletud uste taga? Ja kas jõutakse saladus lahendada, enne kui jõulumeeleolu laskub üle ilma ja üle nende hubase suusamajakese? „Külmad valged talveööd“ on kolmas, iseseisev osa mõnusast ja romantilisest krimiseeriast, mille peategelaseks on uudishimulik ajakirjanik Cilla Storm. Täiuslik segu põnevat krimist ja mõnusast meelelahutusest. ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
Sillel on ilus kodu ontlikus linnaosas, aga oma vastsündinud beebiga sõidab ta otse haiglast elama päranduseks saadud nigelasse korterisse Urruaugus. Maja kutsutakse Tondilossiks ja selle elanikke on elu üksjagu räsinud. Õhtuti vaatab majarahvas koos harivat, kuid labase formaadiga telemängu „Tark mees taskus” ja Sillet paelub nende omavaheline sümbioos. Alkohoolikutest vanurid Peeter ja Anna jagavad sotsiaalkorterit ja on omamoodi vanemateks Viikale ja Andule, kes pidid juba teismeas üksi elamisega toime tulema.
Kõigi Tondilossi asukate lood avanevad ja Sille leiab sugulashinge, kelle aitamine leevendab oma südamevalu. Autor võtab raamatu mõtte kokku nii: „Kahjustav armastus on nagu halb harjumus, millest tuleb vabaneda.“ Lavastaja ja dramaturg Urmas Lennuk: „Piret Saul-Gorodilov on kirjutanud loo maailma lõpus asuvast külast, kus isegi rikkad enam ei nuta. Tugeva ja võimendatud joonega maalib ta galerii inimestest, kes unistavad liiga lihtsatest asjadest. Kui nad enam oskavadki unistada? Nagu äraspidist peeglit käes hoides näitab autor meile, kuhu me kõik jõuda võime, kui unustame elada. Lihtsalt ja selgelt loodud karakterid panevad enda üle muigama ja kaasa tundma. Valu on kõigil üks. „Kaadrivälised“ on alasti hingede karneval, kus tantsitakse aeglast valssi silmapiiri kohal, kuni hääbutakse või põgenetakse.“ Piret Saul-Gorodilov (snd 1970) alustas näitekirjanikuna, mitmeid tema näidendeid on ka lavastatud. Ilmunud on novelle ja lühijutte, „Kaadrivälised“ on tema esimene romaan. ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
New York Timesi menuautor Robyn Carr naaseb armastatud Neitsijõe väikelinna oma värskeima looga uutest algustest, uutest sõpradest ja jõuluimedest.
Kaylee Sloani kodu Lõuna-Californias on täis imelisi mälestusi naisest, kes ta üles kasvatas. Ent mälestused suurendavad tema kaotusvalu ema hiljutise surma pärast. Eduka kirjanikuna lootis ta töösse sukelduda, kuid terendava tähtaja eel tabab teda kohutav loomekriis. Olles otsustanud takistuste eest põgeneda ja pühadehooaega vältida, üürib Kaylee Neitsijõel mägimajakese. Ta teab, et üksiolek soosib kirjatööd, ning tunnebki läbi mägede ja majesteetlike sekvoiametsade põhja poole sõites kohe inspiratsioonipuhangut. Kuni jõuab maja juurde, mis põleb leekides. Muserdatuna suundub ta Jacki baari järgmist sammu kaaluma. Kohalik joogikoht on linna süda ja vaevalt on Kaylee üle läve astunud, kui teda tervitavad üllatavalt soojad inimesed, kes on valmis sõbrale – või võhivõõrale – hädas appi tõttama. Kaylee maailm avardub viisidel, mida ta varem võimalikuks ei pidanud. Ja kui ta päästab kassipoja ning seejärel koera koos kutsikate pesakonnaga, avaneb tema süda abi vajavatele loomadele. Tema teele satub ka koerte treenija, kes teab täpselt, kuidas teda aidata. Pühade lähenedes asendub Kaylee hirm imetlusega. Sest jõulude veetmiseks pole Neitsijõest paremat paika. ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
Pearl Flowers elab Prantsusmaal keset metsa. Tema elu voolab kindla rutiini järgi ja ootamatustele pole seal kohta. Pearl on teinud kõik selleks, et mitte mõelda minevikus aset leidnule, ja tema abikaasa on vankumatu turvamehena valmis naist kaitsma kogu maailma kurja eest. Kuid ootamatu telefonikõne paljastab pealtnäha stabiilses pealispinnas mõra.
Pearli kunagi hüljanud isa on surnud ja jätnud tütrele pärandi. Selle saab Pearl aga kätte ainult siis, kui tuleb isa matustele ja kohtub taas nendega, kellega kohtumist ta on kaua vältinud. Isa pärandiks osutuvad aastakümnete jooksul salaja kirjutatud päevikud. See, isa viimane kingitus tütrele, paneb Pearli kahtlema kõiges, mida ta seni arvas teadvat. Minevikuradadele suundumine on ränk. Naine peab silmitsi seisma kunagiste traagiliste sündmuste ja oma süngeima saladusega; valuga, mille ta oli kindlalt alla surunud ning tunnetega, mida ta pole endal kunagi tunda lubanud. „Naine, kes ärkas ellu“ on emotsionaalne, soe ja paeluv romaan. Lehekülg lehekülje järel hoogu kogudes haarab see lugeja endasse ega lase teda lahti enne, kui kõik niidiotsad sõlmitud saavad. ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
Jaan Kaplinski ja Kadri Kõusaar pidasid kirjavahetust 2007-2021. See on midagi enamat kui lihtsalt kultuurilooliselt põnev materjal. Jaan ja Kadri olid lähedased sõbrad, keda sidusid hingesugulus ja ühised huvid, hoolimata 40-aastasest vanusevahest ning täiesti erinevast taustast.
Tsivilisatsiooni naasmine... oli kummastav kogemus. Olles olnud nädalaid ilma elektri ja internetita ja hinganud maailma kõige puhtamat õhku tundras ja mägedes, tunned end 5000 elanikuga Kodiaki linnas nagu kala kuival. Tasakaal kadus sõna otseses mõttes. Vahepeal olin näinud õudusunenägusid Euroopast, - justkui tuleks mingi suur maailmalõpp või plahvatus, ja kuna need ilmusid segamini lapsepõlvemälestustega, mõjus see kõik õõvastavalt realistlikult. Ma kartsin sisse logida. Kadri Jaanile, novembris 2009 Viimasel ajal olen hakanud arvama, et ainus, mis veel võiks meie planeedi ja meid päästa, on katastroof, tõsine ökokatastroof, mis teeb kõigile selgeks, et niiviisi enam edasi ei saa. Poliitikas võime teha kompromisse. Loodusega kompromisse teha ei saa. Nii lihtne see tõekene ongi. Jaan Kadrile, detsembris 2009 ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
New York Timesi menuautori Nancy Thayeri raamatus toob üks eriline suvi Nantucketil üksikemale ja ta kahele täiskasvanud lapsele meeltülendavaid üllatusi, mis muudavad nende elu.
Lisa Hawley on väga rahul oma üksildase eluga. Ta on taastunud rängast lahutusest, mis toimus ligemale kahekümne aasta eest, kasvatanud edukalt üles tütre Julieti ja poja Theo ning saatnud nad kolledžisse ja oma elu alustama. Populaarse Nantucketi butiigi omanikuna on ta rajanud endale rahuldust pakkuva elu saarel, kus ta üles kasvas. Kuna ta armastatud maja vajab hädasti remonti, helistab ta Mack Whitneyle, sõbralikule – ja väga nägusale – ehitusmehele, kes on üksikisa. Nad saavad lähedaseks ja Lisa on jahmunud, avastades, et kuigi Mack on temast kümme aastat noorem, on ta valmis uuesti armuma. Juliet ja Theo on mures, et Mack murrab üksnes ema südame, ja nad ei taha mingil juhul, et ema võiks uuesti haiget saada. Mõlemad on oma eluga ummikusse jooksnud ja loodavad, et suvi Nantucketil toob neile selguse. Kui nägus ettevõtja Ryder Hastings kolib saarele, et oma keskkonnaorganisatsiooni haaret laiendada, tunneb MITis hariduse saanud Juliet kohe tohutut tõmmet, kuigi senine keeruline armuelu sunnib teda alguses kõike eitama. Vaba hinge Theo õnnis elu Californias saab aga karmi põntsu, kui surfamisest põhjustatud vigastus teda tagasi idarannikule sõitma sunnib. Koju saabudes on tal silmi ainult Macki tütre Bethi jaoks, kellega nad on seotud kooliaegse ränga tragöödia läbi. Kas nad suudavad oma minevikust üle olla? Suvine torm ähvardab kuldse saare rahu laastada ning sunnib Lisat, Julieti ja Theod otsustama, kas suve-romaanid on tegelikult midagi tõsisemat. Selle südamliku pereromaaniga üllatab Nancy Thayer jälle, tuletades meelde, et vahel võib tee tagasi koju tuua endaga kaasa ootamatud kingitused. ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
Mees külma südamega...
Hotellimagnaat Eben Spencer on juba ammu õppinud olema tähelepanelik ja hoidma oma tundeid vaos. Ja kuhu see filosoofia teda viinud on? Äris – edu tippu. Isiklikus elus on see andnud talle ühe armastatud, aga õnnetu väikese tüdruku, ja ühe karile jooksnud abielu. Ja tal polnud plaanis niipea teisele mõeldagi… Aga siis kohtas ta Sage Benedettot. Lummav loodusetüdruk oli kõike, mida Eben ei olnud – soe, tundeline, avatud – ja ühtlasi kõike seda, mille tahtmisest mees ka kunagi polnud unistadagi osanud. Ja nüüd olid tal äkki väga teistsugused unistused... ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
Noor ema võitleb võimaluse eest teenida välja koht oma lapse elus.
Aga kas seal on talle ruumi? Istunud viis aastat traagilise vea tõttu vangis, naaseb Kenna Rowan linna, kus kõik viltu läks. Ta loodab kohtuda oma nelja-aastase tütrega, aga sildu, mille Kenna põletas, paistab olevat võimatu taastada. Kui väga ta ka ei püüaks end tõestada, on kõik inimesed ta tütre elus otsustanud teda iga hinna eest tõrjuda. Ainus, kes teda kategooriliselt eemale ei tõuka, on baariomanik Ledger Ward – üks väheseid veel allesjäänud lülisid Kenna ja tema tütre vahel. Ent kui keegi peaks saama teada, et pisitasa on Kenna Ledgeri elus aina olulisemat rolli omandamas, riskiks Ledger kõigi talle oluliste inimeste usalduse kaotamisega. Kenna ja Ledgeri vahel tekib neid ümbritseva surve kiuste side, aga sedamööda, kuidas kasvavad nendevahelised tunded, suureneb ka risk. Selleks, et rajada tulevik, mis tugineb lootusele ja tervenemisele, peab Kenna leidma võimaluse minevikus tehtud vead heastada. Colleen Hoover on tänapäeva loetumaid kirjanikke. Ta on mitmekordne Goodreadsi lugejalemmik ja hoiab enda tundeküllaste romaanidega raamatuedetabelite tippe juba aastaid. 2016. aasta teosest „Ei iial enam“ („It Ends with Us“) on saanud ülemaailmne fenomen, mille järje, eesti keeleski ilmunud romaani „Kõik algab meist“ esmatrükk oli rekordilised 2,5 miljonit eksemplari. Hingeline ja pisarateni liigutav „Mälestused temast“ on Hooveri kahekümne kolmas raamat. ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
„Oodates Norra kuningat” jälgib teismelise Hele kujunemist nelja aasta jooksul. Tüdruku suurim vaenlane on ta enese sisemine ebakindlus: ta on veendunud, et ei oska kedagi enda elus hoida ning pole tegelikult väga hea inimene. Kuna vajalikku tuge ei paku ka tema perekond, kus keskendutakse fassaadi näitamisele, usub Hele, et ainus väljapääs on luua oma turvaline maailm koos poiss-sõbra Ivoga.
Sügavatest tunnetest hoolimata on noored aga väga erinevad. Poisi iseseisev maailm kõigi selle pidutsemiste ja autodega põrkub tihti järsult raamatulembelise tüdruku omaga, keda piirab range nõue alati õigel ajal koju jõuda. Oskamatus oma vajaduste eest seista mõjutab oluliselt kõiki Hele suhteid – ta aina ootab vabanemist ja õigemaid inimesi enda ellu. Kuid õpib aegamisi ka oma analüütilist ja kriitilist mõistust usaldama ning hakkab otsima vastuseid teda painavatele küsimustele. Kui leplikud peaksime suhetes olema? Miks tahame just neid, kes meile tähelepanu ei pööra? Kuidas rääkida oma poisiga armukadedusest, ebakindlusest või soovimatusest temaga magada? Laura Evisalu esimene noorteromaan „Juhused“ märgiti ära Tänapäeva noorteromaani võistlusel 2021. aastal. Tema luulet on avaldatud ajakirjas Värske Rõhk. ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
1997. aasta esimestel päevadel leitakse Palamuse lähedalt talumajast kahe vanuri vägivallatunnustega surnukehad. Esmapilgul ei näi tapetute majanduslik seisund ega ükski muu asjaolu andvat põhjust raske kuriteo toimepanemiseks. Öine tuisk on hävitanud kõik võimalikud jäljed.
Topeltmõrva avastamisega peavad hakkama saama Jõgeva politseiprefektuuri kriminaalpolitseinikud. Töötingimused ja eluolu 90-ndatel võivad tänasega võrreldes tunduda muinasjutu või vähemalt uskumatuna. Oskuste ja vahendite puudumine kompenseeriti töötahte ja uljusega. Väljamõeldud tegelaste ja kohandatud sündmustega romaani idee pärineb tõsielust. Raamatu autor töötas Jõgeva kriminaalpolitseis ja seepärast võib raamatust leida tegelike sündmustega sarnaseid jooni. Kui kasutada kujutlusvõimet, võivad ka tegelased tahes-tahtmata kedagi meenutada. Kuriteo pingelisele avastamiskäigule pakuvad vaheldust värvikad olustikukirjeldused ja lõbusad lood elust enesest. ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
Varastatud vabadus
Põhja-Iraani mäeahelikel nautisin täielikku vabadust – pärast kohustuslikku peasalli kandmist tundsin viimaks ometi juukseid tuules lehvimas! Eestis üles kasvanuna poleks ma iialgi osanud arvata, et juuksesalgu näolt pühkimine saab minu jaoks ülimaks vabaduse kogemuseks. Ometi, siin ma olin, tundmas viimaks jälle seda, mis on kannustanud Iraani naiste vabadusvõitlust. Iraani härrasmees põlastas valitsuse naeruväärset hirmu: „Nad usuvad islamisse nii vähe, et isegi juuste näitamine võib nende meelest religiooni lõplikult õõnestada!“ See oli üks viis, kuidas naistele koht kätte näidata. Kuude kaupa Iraanis üksiku naisena ringi reisida ei olnud tingimata mõistlik. Isegi eksisteerimine on Iraanis justkui protestiaktsioon, eriti veel naise kehas ja salli alt välja kippuvate juustega. See on riik, kus mõrvatakse naisi nende juuste pärast. See on ka rikkaliku kultuuri ja ajalooga tohutult ilus maa, kus leidub sipelgapesana kihavaid turuplatse ja õdusaid oaase, hiiglaslikke metropole ja ehedaid mudalinnu, tuhandeaastasi templeid ja noorte salakohvikuid. Iraan võidab jäägitult su südame, kui sinna viimaks pärale jõuad. ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
Kirjanik Margit Petersonile omases stiilis tuuakse taas meie ette inimhinged nii ilus kui inetuses, ka valus, isegi rõlguses.
Peategelased, pereema Marie ja tema tütar Leoonika ei ole just õnnelikud oma saatuse üle, sellest tingituna jookseb ema ja tütre suhe alatihti karile. Romaan kätkeb endas tegevust pereringis, vanglas, ühes väikses Eesti linnas ja imelises Toila pargis. Psühholoogilises teoses tegutsevad koloriitsed karakterid, kes on tundliku loomuga, võideldes pidevalt enda sisemuses esilekerkivate küsimustega. Nii nagu elus ikka, vaeveldakse sõltuvuse küüsis, päevast päeva vireledes või ennast hoolimatult elulõbudele raisates ... Kui elu jookseb rappa, saatuselöökidest vaevatuna, muserdatuna, energiavaeguses vegeteerides nii füüsiliselt kui vaimselt, ei puudu õnneks ka saatuse hea tahe, üllatuslikust välisest jõust olenev kordaminek. ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
Iga pilt räägib loo
Sunnitud valima abordi või adopteerimise vahel, põgeneb Olivia Carsoni noorem õde Lily kodust. Kuueteistaastane ja rase, ei tule ta kunagi tagasi. Kuid ta kirjutab. Kord aastas saadab Lily Oliviale Joshi, oma poja pildi, kuni poiss saab kolmeteistkümneaastaseks. Siis saabub Josh Olivia juurde – üksi, hirmunud, kaasas notariaalne volitus Lilylt. See algab sõnadega: „Juhul kui ma kaon...“ Joshil on raskusi rääkimisega. Ta ei suuda lugeda ega kirjutada, kuid on viljakas kunstnik, ilmutades oskusi, mis ületavad kaugelt ta vanuse. Tema joonistused on detailirohked ja samas ka kohutavad. Olivia taipab varsti, et Joshi joonistused jutustavad loo. Poisi saabumises ja Lily ootamatus kadumises on midagi enamat kui silmaga näha. Kasutades joonistusi teejuhina, läheb Olivia mööda Joshi joonistatud rada tagasi ta emani. Iga joonistus ilmutab midagi Lily minevikust ja päevavalgele tuleb ka nurjatus, mis sunnib Oliviat seadma kahtluse alla kõik, mida ta arvas oma perekonnast teadvat. ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
1970ndatel, kui Michael Connolly oli alles laps, rääkis ema talle kõigist neist asjadest, mis olid temaga selles paigas aset leidnud. Kõigest, mida nunnad olid tema ja teistega teinud. Arstid õhutasid teda rääkima ja ta rääkis. Ta üritas sellest isegi avalikkusele rääkida. Kirjutas ajalehtedele selle kohta kirju. Tegi plakateid ja piketeeris nendega missa ajal kiriku ees. Tublid ja jumalakartlikud koguduse liikmed sundisid ta vaikima. Arstid väitsid, et ta kannatab luulude all. Abikaasa ei pannud ta kirju kunagi posti. Poeg ei uskunud ema.
Kolmkümmend aastat hiljem vaatab endiselt neist aegadest kaasa tulnud süütunde käes vaevlev Michael uudistesaadet, milles hakatakse tasapisi päevavalgele tooma kunagistes ema ja lapse varjupaikades aset leidnud sündmusi, ja taipab korraga, et tema ammu surnud ema rääkis aastate eest tõtt. „Langenud“ on sünge ja kaunilt kirjutatud lugu sellest, millist mõju avaldas ühele perekonnale erakordselt häbiväärne peatükk nüüdisaegse Iirimaa ajaloos. Lisaks peategelase ja ta perekonna loole kulgeb raamatus kahe kõrvaltegelase, Michaeli sõbra Johni ja ta ema ning kolleeg Jilli liin, näidates, millised tagajärjed olnuksid teistsugustel valikutel, kogukonna silmakirjalikkuse trotsimisel ja ühiskondlikule arvamusele vastu hakkamisel. ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
Jõgevamaa – see on eelkõige avarus ja voorelt ning voorele avanevad hingematvalt kaunid vaated, aga ka mühavad metsad ja kaunid rabad, järved ja jõed, põnevad rändrahnud ja põlispuud. Kõigest sellest ja veel paljust muust, mis on Jõgevamaa loodusel kaugemalt tulnule imetlemiseks välja panna, on Jõgevamaa loodusmonumentide raamatus juttu. ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
Teda kutsutakse Hävingu hertsogiks.
Kartmatu müürilille jaoks on ta lihtsalt naabermaja elukas. Rikas ja halastamatu Gabriel Duke kiskus end agulimülkast kõrgseltskonna tippu – ja nüüd tahab ta kätte maksta. Kirglik ja lojaalne leedi Penelope Campion ei ole kohanud veel ühtki hüljatud või vigastatud elusolendit, keda ta oma koju ja südamesse ei võtaks. Kui tema heidutav – ja ahvatlev – uus naaber nõuab, et ta päästetud loomad minema viiks, esitab Penny mehele väljakutse. Tema loobub oma kallitest hoolealustest, kui mees leiab neile armastavad kodud. Gabriel võtab väljakutse vastu, kuigi ei oska eristada armastavat kodu töömajast, olles võlutud häbelikust ilusast vallalisest naisest, kes ei tee tema vastupunnimisest väljagi. Aga nüüd on naine võtnud südameasjaks tema päästmise... Siis mitte, kui Gabriel naise maine enne rikkuda jõuab. ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
Säravad hommikud ja reipad jalutuskäigud – Cotswoldis on saabunud kevad. Kuid Ülem-Benbury õhkkond on pärast sealset kokkuhoidvat kogukonda vapustanud mõrvade seeriat läbinisti talvine.
Melissa Craig on maale kolimise järel külaellu sisse elanud. Ja kui siis üks küla eakatest asukatest ei jõua peole, läheb Melissa uurima, kas temaga on kõik korras. Avastus vapustab teda üdini – tema armas naaber on mõrvatud ja mõrtsukas on maalinud tapetud naise näole koletisliku naeratuse. Melissa mõistab peagi, et tema külas aset leidnud surmajuhtumit iseloomustavad tunnused, mida on täheldatud terve rea hiljuti Cotswoldis aset leidnud mõrvade puhul. Kas Naerataja ründab taas? Ohtlik tapja on vabaduses ja Melissa taipab, et juhtum vajab kiiret lahendamist. Aga end ümbritsevaid inimesi lähemalt uurima hakates taipab ta korraga, et tapja võib end varjata arvatust palju lähemal. Milliseid süngeid saladusi peidavad Ülem-Benbury külaelanikud? Ja kas Melissa lahendab surmatoova juhtumi enne, kui veel kelleltki elu võetakse? ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
1. Miks on selle raamatu pealkiri „Kuldne kroon”?
Sellepärast, et Andres Ehin ütles: „Kui kuuekümnendates aastates üldse midagi kuldset oli, siis oli see kroon põlatud poeedi peas.” Põlatud poeedi all pidas ta silmas muidugi mõista Artur Alliksaart. 2. Kas raamatus on varem ilmunud tekste? Ükski lugu pole sel kujul varem ilmunud. Enamik on täiesti uued. 3. Mis žanr see on? Portreemaal. Maagiline realism. 4. Kas autorit võib usaldada? Kas modellid on tõepäraselt kujutatud? Kes tahab täpsust, see usaldagu entsüklopeediaid ja rahvastikuregistrit. Inimesed, keda siin on kujutatud, on olnud osalised minu elus. Mina olen neid kogenud nii ja mitte teisti. Teistel on nendest inimestest omaenese pilt ja omaenese kogemus. 5. Miks siin on kujutatud ainult lahkunuid, mitte elavaid inimesi? Sest elavate lood on veel pooleli. 6. Mida see raamat tahab öelda? Et ükski elu pole omaette ega eraldi. Iga elu mõjutab ja muudab mõnd teist elu. Kõik elud on ühe suurema mustri lõngad. ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
