APRILL
|
Ükspäev tuleb ema haiglast koju, kaasas Peteri väikeõde. See on väike ja kortsus ja muudkui karjub. Aga Peteril on ikka hea meel. Tema meelest on tore vaadata õekese tillukesi sõrmi ja varbaid. Kui lapsuke karjub, teeb Peter teda järele ja karjub ka.
Kui väikeõde Lena järjest rohkem vanemate tähelepanu endale saab, mõtleb Peter, et tegelikult ei ole üldse tore, kui sul on väike õde. Peter hakkab mõtlema, et ta peaks Lena jalgratta vastu vahetama või ta hoopis maha müüma. Astrid Lindgren kirjeldab lõbusalt õdede ja vendade omavahelist läbisaamist. Ta loob sooja ja turvalise lastemaailma, mis võlub lugejat oma lihtsuse, muretuse ja humoorikusega. zzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzz |
|
„Te olete kõrgest soost daam ja teist saaks suurepärane hertsoginna...“
See pole just kõige romantilisem abieluettepanek, kuid Marcus Cranford teab, et leedi Rose Trafford võtab selle vastu, sest vajab hädasti enda ja oma õdede kaitseks mõistuseabielu. Samuti säästab see vastset hertsogit Londoni seltskonnahooaja õudusest. Rose on vapper, töökas ja ajab tihtipeale vihale... Ootamatult süttib aga Marcuses kiresäde ja ta loodab, et naine tunneb sama... zzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzz |
|
Charlie elus on kõik ideaalne.
Peale kõigi nende asjade, mis on valesti. Rohkem kui kümme aastat tagasi vahetas Charlie Trewin unise Cornwalli kaluriküla Londoni säravate tulede vastu, tõotades, et ei naase enam kunagi koju. Aga kui šokeeriv uudis isa surmast sunnib noort naist Carncarrowʼsse tagasi pöörduma, seisab ta silmitsi kõigega, mille ta enda arvates seljataha on jätnud: ema traagiline kaotus, isa kogumissõltuvus ja mõlema vanemaga seotud allasurutud emotsioonid. Algul näib Carncarrow minevikku kinni jäänud ja samasuguse muserdava külana, kust Charlie aastaid tagasi jalga laskis. See on igav võrreldes Londoniga, kus tal on imeline elu: kindel töökoht, armastav kihlatu ja lõputu, piiritu õnn. Aga kui Charlie sorteerib isa kogutud mälestusesemeid, hakkab ta taasavastama paika, mida kunagi koduks nimetas, ja taipab, et elu Londonis polegi nii õnnelik, õnnelik, õnnelik, kui ta endale on kinnitanud. Kui kihlatu ootamatult Carncarrowʼsse sõidab, põrkuvad Charlie kaks keerulist maailma kokku. Nii minevik kui ka olevik võistlevad, et tema tähelepanu võita. Kas Charlie sõlmib oma mälestustega viimaks rahu? Ja kas ta suudab leida viisi, kuidas olla tõeliselt õnnelik tema enda seatud tingimustel? zzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzz |
|
Ta teeb Texase-suuruse usaldushüppe. Kas see lõpeb kõndimisega mööda kiriku vahekäiku?
Tessa Wilsoni elu on üle maakaardi laiali. Ta võib olla kohmakas, kuid seekord on ta plindrisse sattunud omal valikul, mitte kogemata. Ta on nõustunud tegema kuu aja pikkuse reisi läbi kogu Texase, topitud ʼ59 Cadillaci koos draamat armastava teismelise, kahe vanemapoolse tulehargi ja – oh, jah – oma bioloogilise emaga, kes ta pärast sünnitamist ära andis. Ja see reis muutub veelgi pöörasemaks, kui ta teele satub kuum-kui-patt kauboi Branch Thomas. Ega teda ilmaasjata Üksiku Tähe osariigi kõige seksikamaks meheks kutsuta. Kui miilid mööduvad ning Branchi ja Tessa vahel sädemed lendavad, hakkab Tessa vanaema pillama vihjeid perekonna pulmatraditsioonide kohta. Ning kui Tessa avastab oma tärkavate sõprussuhete energia ja oma äsjaleitud tugevate Texase naiste perekonna murdumatu tugevuse, hakkab ta mõtlema, kas ka tema on teel kõige suuremale seiklusele: tõelisele armastusele. zzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzz |
|
Liigutav lugu mälust, saladustest ja sellest, mis tunne on päriselt ühte perekonda kuuluda.
Kui Nelli isa ütleb surivoodil midagi, mis viitab pikalt varjatud perekonnasaladusele, äratab see Nellis taas teda aastaid piinanud isoleeritustunde. Ja kui Nelli ema Annie, kelle mälu hävitab dementsus, siis omakorda krüptiliste avaldustega lagedale tuleb, suurenevad Nelli kahtlused oma perekonna mineviku suhtes veelgi. Kolmekümne viie aasta eest paiskas terve rida läbielamisi Annie elu pea peale, sundides teda üht vapustust teise järele sügavale südamesse peitma. Tema toona langetatud otsused olid kantud armastusest, kuigi ta teadis, et keegi ei mõistaks tema tegusid iial – ja oleks veel vähem valmis neid andestama. Nende kahe naise lugude lahti rulludes avastab Nell viimaks laastava tõe oma ema ja iseenda minevikus. Selles kaunilt kirjutatud ja emotsionaalses loos, mis räägib identiteedist, mälust ja perekonna olemusest, uurib Hannah Beckerman, kui kaugele oleme võimelised minema, et kaitsta neid, keda armastame. IMELINE. Ma lugesin selle läbi ühe hoobiga! -- Marian Keyes zzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzz |
|
Ootamatute pööretega südamlik lugu sellest, kuidas juhuslikust kohtumisest alguse saanud armastus võib muuta täielikult kahe inimese elu.
Rachel Milandrose suhted vend Keviniga muutuvad pärast isa ootamatut surma veelgi pingelisemaks, kui selgub, et Garrett Milandros on pärandanud Moon Valley perefirma üksnes tütrele. Matustel annab isa parim sõber Rachelile võtme, mis peaks avama seifi, kus on varjul midagi väga olulist. Uurija Chris Harris elab oma igapäevast elu, olles pühendunud politseinikust venna Michaeli kümme aastat tagasi toimunud mõrva lahendamisele. Chris ja Rachel kohtuvad juhuslikult ühel õhtul baaris. Kohtumine ei jäta kumbagi külmaks ning järgmisel hommikul otsib Rachel Chrisi üles. Samal päeval langeb naine aga vägivaldse rünnaku ohvriks. Tal õnnestub oma luksusjahiga põgeneda, kuid öösel jääb ta merel kadunuks. Juhtumit määratakse uurima Chris. Kas Chrisil õnnestub juhtum lahendada? Kas pikka aega varjul olnud saladused tulevad lõpuks päevavalgele? Milles peitub elus kõige olulisem tõde ning kas teekond tõeni võib olla sama oluline kui lõppeesmärk ise? Liisi Raamets-Tunali (1985) on pärit Tallinnast. 2009. aastal omandas ta Tartu ülikoolis õigusteaduse magistri kraadi. Ta on töötanud 15 aastat juristina avalikus sektoris. Romantiline põnevik „Juhuslik kohtumine“ on tema debüütromaan. zzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzz |
MÄRTS
|
Eva Lindström (1952) on tunnustatud rootsi illustraator ja kirjanik. Ta on avaldanud üle 35 raamatu, lisaks illustreerinud mitmeid teiste autorite teoseid. Tema lood ühendavad sageli argipäevaseid toimetusi eksistentsiaalsete küsimustega, pakkudes kõike ainulaadses absurdse huumori kastmes. Lindström pälvis 2022 Astrid Lindgreni mälestusauhinna, lisaks on ta kaheteistkümnel korral kandideerinud mainekale Augustipreemiale ning kolm korda IBBY H.C. Anderseni auhinnale. Kahel korral on ta võitnud parima Rootsi pildiraamatu preemia ning saanud rohkelt teisi tunnustusi nii kodumaal Rootsis kui ka mujal. „Eva Lindström on tõeline meister, kellel on julgust valida vähem käidud radu.“ – Lotta Olsson, Dagens Nyheter „Eva Lindströmi võlu seiseneb tema erakordses võimes kujutada elu suuri eksistentsiaalseid küsimusi näiliselt igapäevastes olukordades.“ – Yukiko Duke, Svenska Dagbladet „Oma žanri legend“ – Gunilla Brodrej, Expressen „Täiesti ainulaadne“ – Åsa Warnqvist, Rootsi Lasteraamatute Instituudi direktor |
|
Hullumäng on Märten Krossi autobiograafiliste sugemetega romaan – kui tõsine see mäng ikka olla saab? Mõnikord ei pruugi me mõista, kas meie oleme need, kes mängivad või mängitakse hoopis meiega. Tihtilugu toimubki selline mäng mõlemal suunal. Mis juhtus kaheksakümnendate aastate lõpus noorte eesti meestega? Kui paljud neist said meheks Nõukogude armees teenides? Mõned said kogemuse, püüdes armeest kõrvale hoida. Impeerium logises ja korises oma viimaseid korinaid, vähesed tajusid seda, mis tulemas oli. Mida julgemaks läksid rahva ootused vabama tuleviku osas, seda halvemaks tundus minevat noorte eesti meeste vaimne tervis, sest „suure kodumaa” kaugetesse soppidesse või koguni Afganistani sõtta sattumise vältimiseks ei peetud paljuks isegi hullu mängida. Kuigi 1980. aastate lõpus tekkis Eestis kollektiivne lootus muutustele, tuli paljudel noortel meestel ikka veel silmitsi seista kohustusliku ajateenistusega. Samal ajal kui „väljas” keeb elu, pendeldab noor muusik Hendrik mitu aastat Tallinna ja Riia hullumajade ja sõjaväe osakondade vahel, olemata kindel, kas tal õnnestub lõpuks võim üle mängida. Või mängib võim tema üle.
Märten Krossi romaanis Hullumäng on palju kihte, palju psühholoogiat ja palju fakte. Peategelase mõtted, uned, sisekõne, mis leiavad aset, toimuvad 1989. aasta Nõukogude okupatsiooni lõpu reaalsuses. Kirjanik on võtnud, tulevikku silmas pidades, justkui meie kõigi elude eest vastutuse. Lugeja asetatakse kirjaniku poolt sümboolselt psühhoanalüüsi isa Sigmund Freudi punasele sohvale, kus rääkija ja loo vastuvõtja saavad koos võimaluse puhastada end haige ühiskonna taagast. See on olukord, mis annab võimaluse uuestisünnile ja vabadusele. Teadmised sellest, kust me tuleme ja mida me oleme üksikisikuna ja kollektiivselt läbi elanud, sellega kaasnev puhastumine, empaatia, arusaamine ja arm enda ja ligimese vastu, on vabaduse eeldus. Imbi Paju kirjanik, mäluuurija ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
Jõuluflirt, kuum glögi ja vereplekid lumel
Cilla Stormi tunneme juba kahest Christoffer Holsti muhekrimkast. Seekord läheb ta jõulupühi veetma sõprade juurde lumme mattunud Idre Fjälli külla. Kui ometi ka poiss-sõber Adam oleks saanud kaasa tulla! Aga Cillale kõlbab kaaslaseks ka Adami ema, särtsakas Rosie. Peagi kohtuvad sõbrannad sümpaatse mäevahi Frankiga ning Rosiel kerkib küsimus, kas üks koos joodud õlu on juba kohting. Kaunid mägised maastikud, päevad suusamäel, maitsvad jõuluroad, kuum glögi, toredad kaaslased … See talveidüll katkeb järsult, kui ühel hommikul jõulu eel leitakse metsast salapärastel asjaoludel surma saanud noormees. Mis juhtus seal sel külmal talveööl?Uudishimulike sõbrannade meelest viivad jäljed ümbruskonna uhkeima villa juurde, kus elab väga jõukas pere. Mis toimub seal peres suletud uste taga? Ja kas jõutakse saladus lahendada, enne kui jõulumeeleolu laskub üle ilma ja üle nende hubase suusamajakese? „Külmad valged talveööd“ on kolmas, iseseisev osa mõnusast ja romantilisest krimiseeriast, mille peategelaseks on uudishimulik ajakirjanik Cilla Storm. Täiuslik segu põnevat krimist ja mõnusast meelelahutusest. ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
Sillel on ilus kodu ontlikus linnaosas, aga oma vastsündinud beebiga sõidab ta otse haiglast elama päranduseks saadud nigelasse korterisse Urruaugus. Maja kutsutakse Tondilossiks ja selle elanikke on elu üksjagu räsinud. Õhtuti vaatab majarahvas koos harivat, kuid labase formaadiga telemängu „Tark mees taskus” ja Sillet paelub nende omavaheline sümbioos. Alkohoolikutest vanurid Peeter ja Anna jagavad sotsiaalkorterit ja on omamoodi vanemateks Viikale ja Andule, kes pidid juba teismeas üksi elamisega toime tulema.
Kõigi Tondilossi asukate lood avanevad ja Sille leiab sugulashinge, kelle aitamine leevendab oma südamevalu. Autor võtab raamatu mõtte kokku nii: „Kahjustav armastus on nagu halb harjumus, millest tuleb vabaneda.“ Lavastaja ja dramaturg Urmas Lennuk: „Piret Saul-Gorodilov on kirjutanud loo maailma lõpus asuvast külast, kus isegi rikkad enam ei nuta. Tugeva ja võimendatud joonega maalib ta galerii inimestest, kes unistavad liiga lihtsatest asjadest. Kui nad enam oskavadki unistada? Nagu äraspidist peeglit käes hoides näitab autor meile, kuhu me kõik jõuda võime, kui unustame elada. Lihtsalt ja selgelt loodud karakterid panevad enda üle muigama ja kaasa tundma. Valu on kõigil üks. „Kaadrivälised“ on alasti hingede karneval, kus tantsitakse aeglast valssi silmapiiri kohal, kuni hääbutakse või põgenetakse.“ Piret Saul-Gorodilov (snd 1970) alustas näitekirjanikuna, mitmeid tema näidendeid on ka lavastatud. Ilmunud on novelle ja lühijutte, „Kaadrivälised“ on tema esimene romaan. ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
New York Timesi menuautor Robyn Carr naaseb armastatud Neitsijõe väikelinna oma värskeima looga uutest algustest, uutest sõpradest ja jõuluimedest.
Kaylee Sloani kodu Lõuna-Californias on täis imelisi mälestusi naisest, kes ta üles kasvatas. Ent mälestused suurendavad tema kaotusvalu ema hiljutise surma pärast. Eduka kirjanikuna lootis ta töösse sukelduda, kuid terendava tähtaja eel tabab teda kohutav loomekriis. Olles otsustanud takistuste eest põgeneda ja pühadehooaega vältida, üürib Kaylee Neitsijõel mägimajakese. Ta teab, et üksiolek soosib kirjatööd, ning tunnebki läbi mägede ja majesteetlike sekvoiametsade põhja poole sõites kohe inspiratsioonipuhangut. Kuni jõuab maja juurde, mis põleb leekides. Muserdatuna suundub ta Jacki baari järgmist sammu kaaluma. Kohalik joogikoht on linna süda ja vaevalt on Kaylee üle läve astunud, kui teda tervitavad üllatavalt soojad inimesed, kes on valmis sõbrale – või võhivõõrale – hädas appi tõttama. Kaylee maailm avardub viisidel, mida ta varem võimalikuks ei pidanud. Ja kui ta päästab kassipoja ning seejärel koera koos kutsikate pesakonnaga, avaneb tema süda abi vajavatele loomadele. Tema teele satub ka koerte treenija, kes teab täpselt, kuidas teda aidata. Pühade lähenedes asendub Kaylee hirm imetlusega. Sest jõulude veetmiseks pole Neitsijõest paremat paika. ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
Pearl Flowers elab Prantsusmaal keset metsa. Tema elu voolab kindla rutiini järgi ja ootamatustele pole seal kohta. Pearl on teinud kõik selleks, et mitte mõelda minevikus aset leidnule, ja tema abikaasa on vankumatu turvamehena valmis naist kaitsma kogu maailma kurja eest. Kuid ootamatu telefonikõne paljastab pealtnäha stabiilses pealispinnas mõra.
Pearli kunagi hüljanud isa on surnud ja jätnud tütrele pärandi. Selle saab Pearl aga kätte ainult siis, kui tuleb isa matustele ja kohtub taas nendega, kellega kohtumist ta on kaua vältinud. Isa pärandiks osutuvad aastakümnete jooksul salaja kirjutatud päevikud. See, isa viimane kingitus tütrele, paneb Pearli kahtlema kõiges, mida ta seni arvas teadvat. Minevikuradadele suundumine on ränk. Naine peab silmitsi seisma kunagiste traagiliste sündmuste ja oma süngeima saladusega; valuga, mille ta oli kindlalt alla surunud ning tunnetega, mida ta pole endal kunagi tunda lubanud. „Naine, kes ärkas ellu“ on emotsionaalne, soe ja paeluv romaan. Lehekülg lehekülje järel hoogu kogudes haarab see lugeja endasse ega lase teda lahti enne, kui kõik niidiotsad sõlmitud saavad. ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
Jaan Kaplinski ja Kadri Kõusaar pidasid kirjavahetust 2007-2021. See on midagi enamat kui lihtsalt kultuurilooliselt põnev materjal. Jaan ja Kadri olid lähedased sõbrad, keda sidusid hingesugulus ja ühised huvid, hoolimata 40-aastasest vanusevahest ning täiesti erinevast taustast.
Tsivilisatsiooni naasmine... oli kummastav kogemus. Olles olnud nädalaid ilma elektri ja internetita ja hinganud maailma kõige puhtamat õhku tundras ja mägedes, tunned end 5000 elanikuga Kodiaki linnas nagu kala kuival. Tasakaal kadus sõna otseses mõttes. Vahepeal olin näinud õudusunenägusid Euroopast, - justkui tuleks mingi suur maailmalõpp või plahvatus, ja kuna need ilmusid segamini lapsepõlvemälestustega, mõjus see kõik õõvastavalt realistlikult. Ma kartsin sisse logida. Kadri Jaanile, novembris 2009 Viimasel ajal olen hakanud arvama, et ainus, mis veel võiks meie planeedi ja meid päästa, on katastroof, tõsine ökokatastroof, mis teeb kõigile selgeks, et niiviisi enam edasi ei saa. Poliitikas võime teha kompromisse. Loodusega kompromisse teha ei saa. Nii lihtne see tõekene ongi. Jaan Kadrile, detsembris 2009 ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
New York Timesi menuautori Nancy Thayeri raamatus toob üks eriline suvi Nantucketil üksikemale ja ta kahele täiskasvanud lapsele meeltülendavaid üllatusi, mis muudavad nende elu.
Lisa Hawley on väga rahul oma üksildase eluga. Ta on taastunud rängast lahutusest, mis toimus ligemale kahekümne aasta eest, kasvatanud edukalt üles tütre Julieti ja poja Theo ning saatnud nad kolledžisse ja oma elu alustama. Populaarse Nantucketi butiigi omanikuna on ta rajanud endale rahuldust pakkuva elu saarel, kus ta üles kasvas. Kuna ta armastatud maja vajab hädasti remonti, helistab ta Mack Whitneyle, sõbralikule – ja väga nägusale – ehitusmehele, kes on üksikisa. Nad saavad lähedaseks ja Lisa on jahmunud, avastades, et kuigi Mack on temast kümme aastat noorem, on ta valmis uuesti armuma. Juliet ja Theo on mures, et Mack murrab üksnes ema südame, ja nad ei taha mingil juhul, et ema võiks uuesti haiget saada. Mõlemad on oma eluga ummikusse jooksnud ja loodavad, et suvi Nantucketil toob neile selguse. Kui nägus ettevõtja Ryder Hastings kolib saarele, et oma keskkonnaorganisatsiooni haaret laiendada, tunneb MITis hariduse saanud Juliet kohe tohutut tõmmet, kuigi senine keeruline armuelu sunnib teda alguses kõike eitama. Vaba hinge Theo õnnis elu Californias saab aga karmi põntsu, kui surfamisest põhjustatud vigastus teda tagasi idarannikule sõitma sunnib. Koju saabudes on tal silmi ainult Macki tütre Bethi jaoks, kellega nad on seotud kooliaegse ränga tragöödia läbi. Kas nad suudavad oma minevikust üle olla? Suvine torm ähvardab kuldse saare rahu laastada ning sunnib Lisat, Julieti ja Theod otsustama, kas suve-romaanid on tegelikult midagi tõsisemat. Selle südamliku pereromaaniga üllatab Nancy Thayer jälle, tuletades meelde, et vahel võib tee tagasi koju tuua endaga kaasa ootamatud kingitused. ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
Mees külma südamega...
Hotellimagnaat Eben Spencer on juba ammu õppinud olema tähelepanelik ja hoidma oma tundeid vaos. Ja kuhu see filosoofia teda viinud on? Äris – edu tippu. Isiklikus elus on see andnud talle ühe armastatud, aga õnnetu väikese tüdruku, ja ühe karile jooksnud abielu. Ja tal polnud plaanis niipea teisele mõeldagi… Aga siis kohtas ta Sage Benedettot. Lummav loodusetüdruk oli kõike, mida Eben ei olnud – soe, tundeline, avatud – ja ühtlasi kõike seda, mille tahtmisest mees ka kunagi polnud unistadagi osanud. Ja nüüd olid tal äkki väga teistsugused unistused... ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
Noor ema võitleb võimaluse eest teenida välja koht oma lapse elus.
Aga kas seal on talle ruumi? Istunud viis aastat traagilise vea tõttu vangis, naaseb Kenna Rowan linna, kus kõik viltu läks. Ta loodab kohtuda oma nelja-aastase tütrega, aga sildu, mille Kenna põletas, paistab olevat võimatu taastada. Kui väga ta ka ei püüaks end tõestada, on kõik inimesed ta tütre elus otsustanud teda iga hinna eest tõrjuda. Ainus, kes teda kategooriliselt eemale ei tõuka, on baariomanik Ledger Ward – üks väheseid veel allesjäänud lülisid Kenna ja tema tütre vahel. Ent kui keegi peaks saama teada, et pisitasa on Kenna Ledgeri elus aina olulisemat rolli omandamas, riskiks Ledger kõigi talle oluliste inimeste usalduse kaotamisega. Kenna ja Ledgeri vahel tekib neid ümbritseva surve kiuste side, aga sedamööda, kuidas kasvavad nendevahelised tunded, suureneb ka risk. Selleks, et rajada tulevik, mis tugineb lootusele ja tervenemisele, peab Kenna leidma võimaluse minevikus tehtud vead heastada. Colleen Hoover on tänapäeva loetumaid kirjanikke. Ta on mitmekordne Goodreadsi lugejalemmik ja hoiab enda tundeküllaste romaanidega raamatuedetabelite tippe juba aastaid. 2016. aasta teosest „Ei iial enam“ („It Ends with Us“) on saanud ülemaailmne fenomen, mille järje, eesti keeleski ilmunud romaani „Kõik algab meist“ esmatrükk oli rekordilised 2,5 miljonit eksemplari. Hingeline ja pisarateni liigutav „Mälestused temast“ on Hooveri kahekümne kolmas raamat. ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
„Oodates Norra kuningat” jälgib teismelise Hele kujunemist nelja aasta jooksul. Tüdruku suurim vaenlane on ta enese sisemine ebakindlus: ta on veendunud, et ei oska kedagi enda elus hoida ning pole tegelikult väga hea inimene. Kuna vajalikku tuge ei paku ka tema perekond, kus keskendutakse fassaadi näitamisele, usub Hele, et ainus väljapääs on luua oma turvaline maailm koos poiss-sõbra Ivoga.
Sügavatest tunnetest hoolimata on noored aga väga erinevad. Poisi iseseisev maailm kõigi selle pidutsemiste ja autodega põrkub tihti järsult raamatulembelise tüdruku omaga, keda piirab range nõue alati õigel ajal koju jõuda. Oskamatus oma vajaduste eest seista mõjutab oluliselt kõiki Hele suhteid – ta aina ootab vabanemist ja õigemaid inimesi enda ellu. Kuid õpib aegamisi ka oma analüütilist ja kriitilist mõistust usaldama ning hakkab otsima vastuseid teda painavatele küsimustele. Kui leplikud peaksime suhetes olema? Miks tahame just neid, kes meile tähelepanu ei pööra? Kuidas rääkida oma poisiga armukadedusest, ebakindlusest või soovimatusest temaga magada? Laura Evisalu esimene noorteromaan „Juhused“ märgiti ära Tänapäeva noorteromaani võistlusel 2021. aastal. Tema luulet on avaldatud ajakirjas Värske Rõhk. ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
1997. aasta esimestel päevadel leitakse Palamuse lähedalt talumajast kahe vanuri vägivallatunnustega surnukehad. Esmapilgul ei näi tapetute majanduslik seisund ega ükski muu asjaolu andvat põhjust raske kuriteo toimepanemiseks. Öine tuisk on hävitanud kõik võimalikud jäljed.
Topeltmõrva avastamisega peavad hakkama saama Jõgeva politseiprefektuuri kriminaalpolitseinikud. Töötingimused ja eluolu 90-ndatel võivad tänasega võrreldes tunduda muinasjutu või vähemalt uskumatuna. Oskuste ja vahendite puudumine kompenseeriti töötahte ja uljusega. Väljamõeldud tegelaste ja kohandatud sündmustega romaani idee pärineb tõsielust. Raamatu autor töötas Jõgeva kriminaalpolitseis ja seepärast võib raamatust leida tegelike sündmustega sarnaseid jooni. Kui kasutada kujutlusvõimet, võivad ka tegelased tahes-tahtmata kedagi meenutada. Kuriteo pingelisele avastamiskäigule pakuvad vaheldust värvikad olustikukirjeldused ja lõbusad lood elust enesest. ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
Varastatud vabadus
Põhja-Iraani mäeahelikel nautisin täielikku vabadust – pärast kohustuslikku peasalli kandmist tundsin viimaks ometi juukseid tuules lehvimas! Eestis üles kasvanuna poleks ma iialgi osanud arvata, et juuksesalgu näolt pühkimine saab minu jaoks ülimaks vabaduse kogemuseks. Ometi, siin ma olin, tundmas viimaks jälle seda, mis on kannustanud Iraani naiste vabadusvõitlust. Iraani härrasmees põlastas valitsuse naeruväärset hirmu: „Nad usuvad islamisse nii vähe, et isegi juuste näitamine võib nende meelest religiooni lõplikult õõnestada!“ See oli üks viis, kuidas naistele koht kätte näidata. Kuude kaupa Iraanis üksiku naisena ringi reisida ei olnud tingimata mõistlik. Isegi eksisteerimine on Iraanis justkui protestiaktsioon, eriti veel naise kehas ja salli alt välja kippuvate juustega. See on riik, kus mõrvatakse naisi nende juuste pärast. See on ka rikkaliku kultuuri ja ajalooga tohutult ilus maa, kus leidub sipelgapesana kihavaid turuplatse ja õdusaid oaase, hiiglaslikke metropole ja ehedaid mudalinnu, tuhandeaastasi templeid ja noorte salakohvikuid. Iraan võidab jäägitult su südame, kui sinna viimaks pärale jõuad. ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
Kirjanik Margit Petersonile omases stiilis tuuakse taas meie ette inimhinged nii ilus kui inetuses, ka valus, isegi rõlguses.
Peategelased, pereema Marie ja tema tütar Leoonika ei ole just õnnelikud oma saatuse üle, sellest tingituna jookseb ema ja tütre suhe alatihti karile. Romaan kätkeb endas tegevust pereringis, vanglas, ühes väikses Eesti linnas ja imelises Toila pargis. Psühholoogilises teoses tegutsevad koloriitsed karakterid, kes on tundliku loomuga, võideldes pidevalt enda sisemuses esilekerkivate küsimustega. Nii nagu elus ikka, vaeveldakse sõltuvuse küüsis, päevast päeva vireledes või ennast hoolimatult elulõbudele raisates ... Kui elu jookseb rappa, saatuselöökidest vaevatuna, muserdatuna, energiavaeguses vegeteerides nii füüsiliselt kui vaimselt, ei puudu õnneks ka saatuse hea tahe, üllatuslikust välisest jõust olenev kordaminek. ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
Iga pilt räägib loo
Sunnitud valima abordi või adopteerimise vahel, põgeneb Olivia Carsoni noorem õde Lily kodust. Kuueteistaastane ja rase, ei tule ta kunagi tagasi. Kuid ta kirjutab. Kord aastas saadab Lily Oliviale Joshi, oma poja pildi, kuni poiss saab kolmeteistkümneaastaseks. Siis saabub Josh Olivia juurde – üksi, hirmunud, kaasas notariaalne volitus Lilylt. See algab sõnadega: „Juhul kui ma kaon...“ Joshil on raskusi rääkimisega. Ta ei suuda lugeda ega kirjutada, kuid on viljakas kunstnik, ilmutades oskusi, mis ületavad kaugelt ta vanuse. Tema joonistused on detailirohked ja samas ka kohutavad. Olivia taipab varsti, et Joshi joonistused jutustavad loo. Poisi saabumises ja Lily ootamatus kadumises on midagi enamat kui silmaga näha. Kasutades joonistusi teejuhina, läheb Olivia mööda Joshi joonistatud rada tagasi ta emani. Iga joonistus ilmutab midagi Lily minevikust ja päevavalgele tuleb ka nurjatus, mis sunnib Oliviat seadma kahtluse alla kõik, mida ta arvas oma perekonnast teadvat. ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
1970ndatel, kui Michael Connolly oli alles laps, rääkis ema talle kõigist neist asjadest, mis olid temaga selles paigas aset leidnud. Kõigest, mida nunnad olid tema ja teistega teinud. Arstid õhutasid teda rääkima ja ta rääkis. Ta üritas sellest isegi avalikkusele rääkida. Kirjutas ajalehtedele selle kohta kirju. Tegi plakateid ja piketeeris nendega missa ajal kiriku ees. Tublid ja jumalakartlikud koguduse liikmed sundisid ta vaikima. Arstid väitsid, et ta kannatab luulude all. Abikaasa ei pannud ta kirju kunagi posti. Poeg ei uskunud ema.
Kolmkümmend aastat hiljem vaatab endiselt neist aegadest kaasa tulnud süütunde käes vaevlev Michael uudistesaadet, milles hakatakse tasapisi päevavalgele tooma kunagistes ema ja lapse varjupaikades aset leidnud sündmusi, ja taipab korraga, et tema ammu surnud ema rääkis aastate eest tõtt. „Langenud“ on sünge ja kaunilt kirjutatud lugu sellest, millist mõju avaldas ühele perekonnale erakordselt häbiväärne peatükk nüüdisaegse Iirimaa ajaloos. Lisaks peategelase ja ta perekonna loole kulgeb raamatus kahe kõrvaltegelase, Michaeli sõbra Johni ja ta ema ning kolleeg Jilli liin, näidates, millised tagajärjed olnuksid teistsugustel valikutel, kogukonna silmakirjalikkuse trotsimisel ja ühiskondlikule arvamusele vastu hakkamisel. ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
Jõgevamaa – see on eelkõige avarus ja voorelt ning voorele avanevad hingematvalt kaunid vaated, aga ka mühavad metsad ja kaunid rabad, järved ja jõed, põnevad rändrahnud ja põlispuud. Kõigest sellest ja veel paljust muust, mis on Jõgevamaa loodusel kaugemalt tulnule imetlemiseks välja panna, on Jõgevamaa loodusmonumentide raamatus juttu. ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
Teda kutsutakse Hävingu hertsogiks.
Kartmatu müürilille jaoks on ta lihtsalt naabermaja elukas. Rikas ja halastamatu Gabriel Duke kiskus end agulimülkast kõrgseltskonna tippu – ja nüüd tahab ta kätte maksta. Kirglik ja lojaalne leedi Penelope Campion ei ole kohanud veel ühtki hüljatud või vigastatud elusolendit, keda ta oma koju ja südamesse ei võtaks. Kui tema heidutav – ja ahvatlev – uus naaber nõuab, et ta päästetud loomad minema viiks, esitab Penny mehele väljakutse. Tema loobub oma kallitest hoolealustest, kui mees leiab neile armastavad kodud. Gabriel võtab väljakutse vastu, kuigi ei oska eristada armastavat kodu töömajast, olles võlutud häbelikust ilusast vallalisest naisest, kes ei tee tema vastupunnimisest väljagi. Aga nüüd on naine võtnud südameasjaks tema päästmise... Siis mitte, kui Gabriel naise maine enne rikkuda jõuab. ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
Säravad hommikud ja reipad jalutuskäigud – Cotswoldis on saabunud kevad. Kuid Ülem-Benbury õhkkond on pärast sealset kokkuhoidvat kogukonda vapustanud mõrvade seeriat läbinisti talvine.
Melissa Craig on maale kolimise järel külaellu sisse elanud. Ja kui siis üks küla eakatest asukatest ei jõua peole, läheb Melissa uurima, kas temaga on kõik korras. Avastus vapustab teda üdini – tema armas naaber on mõrvatud ja mõrtsukas on maalinud tapetud naise näole koletisliku naeratuse. Melissa mõistab peagi, et tema külas aset leidnud surmajuhtumit iseloomustavad tunnused, mida on täheldatud terve rea hiljuti Cotswoldis aset leidnud mõrvade puhul. Kas Naerataja ründab taas? Ohtlik tapja on vabaduses ja Melissa taipab, et juhtum vajab kiiret lahendamist. Aga end ümbritsevaid inimesi lähemalt uurima hakates taipab ta korraga, et tapja võib end varjata arvatust palju lähemal. Milliseid süngeid saladusi peidavad Ülem-Benbury külaelanikud? Ja kas Melissa lahendab surmatoova juhtumi enne, kui veel kelleltki elu võetakse? ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
|
1. Miks on selle raamatu pealkiri „Kuldne kroon”?
Sellepärast, et Andres Ehin ütles: „Kui kuuekümnendates aastates üldse midagi kuldset oli, siis oli see kroon põlatud poeedi peas.” Põlatud poeedi all pidas ta silmas muidugi mõista Artur Alliksaart. 2. Kas raamatus on varem ilmunud tekste? Ükski lugu pole sel kujul varem ilmunud. Enamik on täiesti uued. 3. Mis žanr see on? Portreemaal. Maagiline realism. 4. Kas autorit võib usaldada? Kas modellid on tõepäraselt kujutatud? Kes tahab täpsust, see usaldagu entsüklopeediaid ja rahvastikuregistrit. Inimesed, keda siin on kujutatud, on olnud osalised minu elus. Mina olen neid kogenud nii ja mitte teisti. Teistel on nendest inimestest omaenese pilt ja omaenese kogemus. 5. Miks siin on kujutatud ainult lahkunuid, mitte elavaid inimesi? Sest elavate lood on veel pooleli. 6. Mida see raamat tahab öelda? Et ükski elu pole omaette ega eraldi. Iga elu mõjutab ja muudab mõnd teist elu. Kõik elud on ühe suurema mustri lõngad. ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ |
VEEBRUAR
|
Marigold ja Dennis on õnnelik vanem abielupaar, kes elab Inglismaal idüllilises maakohas. Marigoldile meeldib hoolitseda Dennise, nende kahe tütre ja oma ema eest, lisaks peab ta poodi ja on aktiivne külaelus.
Aga ta hakkab aina rohkem unustama. Kuigi kõik ümberringi lohutavad, et see on loomulik, tunneb Marigold, et midagi on valesti. Saadud diagnoos muudab nii tema kui ka ta lähedaste elu. Tütred Suze ja Daisy peavad nüüd koos isaga ema eest hoolitsema hakkama. Samas on neil elada oma elu. Daisyl on selja taga suhe itaallase Lucaga ja ta pole kindel, kas võib veel õnne leida. Suze abiellub, aga loodab ikka teistele ega tea täpselt, mida ta õieti teha tahab. Dennis kardab, et ei suuda elada ilma oma Goldieta. Koos Dennise ja tütardega tahavad külaelanikud Marigoldi toetada ning näidata, et kuigi tema mälestused kaovad, on inimesi, kes mäletavad neid tema eest. „Siin ja praegu“ on rõõmus, kurb ja südantsoojendav, rasket teemat – dementsust – tundlikult käsitlev romaan, mille tegelased panevad endale kaasa elama, koos nendega saab lugeja kinnitust sellele, mis on elus tähtis. Santa Montefiore on sündinud Inglismaal 1970. aastal. Ta õppis Exeteri ülikoolis ja on abielus Simon Sebag Montefiorega, neil on tütar Lily ja poeg Sasha. ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
|
Jätkuvad tormilise 1989. aasta sündmused nii Eesti kui kolhoosi Kaluri Poeg elus. Kapten Volmeri saatus on teinud järjekordse kannapöörde, suunates mehe tööle väikese krevetitraaleri Dromia pardale, mis on sarnaselt sõsarlaevale Tipton ümber ehitatud tuukrilaevaks. Pisikese, 29 meetri pikkuse aluse ülesandeks on võtta ette hirmutav, 15 818 miili pikkune merereis Kesvalt Kamtšatkale. Ja seda kõige viletsamal aastaajal – hilissügisel, mil Läänemerel, Põhjamerel ja Biskaia lahel ajab üks tsüklon teist taga. Liialdamata võib öelda, et tegu on merelise kangelasteoga, kus ellujäämiseks peavad nii kapten kui iga meeskonnaliige olema oma ülesannete kõrgusel.
Vähem tormiline pole ka kolhoosi Kaluri Poeg saatus, millele vajutab oma pitseri Eesti NSV Ülemnõukogu 16. novembril vastu võetud Eesti iseseisvusdeklaratsioon. Tarned idapiiri tagant kahanevad pea olematuks, mis omakorda vajutab pidurit kolhoosi toodangule. Peainsener Karaskil ja püügiosakonna ülemal Räimel tuleb leida võimalusi, kuidas ja milliseks otstarbeks kasutada Kesval valmiva uue kalatehase hooneid. Otsingud viivad murelikud mehed Soome. Avamerel aga juurdleb kapten Volmer meremeeste vana ütluse üle – kas meri mahub taskusse või siis mitte. ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
|
Keegi Lochdubhis ei oota, et konstaabel Dorothy McIver siia kõledale Šoti mägismaale pidama jääks. Lõppude lõpuks on ta siinseks eluks täiesti sobimatu, arvab külarahvas. Vähe sellest, et Dorothy on läbi ja lõhki linnatüdruk, näeb ta oma mustade läikivate juuste, säravate sinisilmade ja täiusliku naeratusega ka täiesti jalustrabav välja.
Ja kuigi külarahvas ta otsemaid saatuslikuks naiseks kuulutab, ei kulu Dorothyl kaua, et kohalikud enda poole võita. Veel vähem kulub tal aega, et Hamishi süda kiiremini põksuma panna, kuni seersant Macbeth ühele põlvele laskub ja… Kas Hamish on lõpuks leidnud oma elu armastuse või lähevad täide selgeltnägija Angus Mcdonaldi sõnad: „Sa oled sattunud kadeduse ja valede võrku. Sina oled selle keskel, Macbeth. Kurjus käib sinu jälgedes, nagu poeg käib musta südamega isa kannul…“ See on juba 35. eesti keeles ilmunud raamat, kus Põhja-Šoti mägismaal lahendab kuritegusid pisut omapärane konstaabel Hamish Macbeth. ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
|
Kolmeaastane Hanna ärkab ja mõistab peagi, et on kodus luku taga. Ta teab, et tema isa on Jaapanis, aga kuhu on kadunud ema ja väikevend? Ema ei jätnud teda ju lihtsalt maha?
Järgmisel hommikul leiab politseinik Stockholmi metsaalusest teadvuseta beebi ja kohe pärast seda prügikasti peidetud ema surnukeha. Kummalisel kombel pole keegi nende kadumisest teatanud. Just siis, kui politsei hakkab asja uurima, saabub teade, et kruiisilaeval on mõrvatud teismeline tüdruk. Kui politsei ohvri kodu külastab, selgub, et ohus võib olla ka tema õde. Kas Hammarby kriminaalkomissar Conny Sjöberg ja tema meeskond suudavad juhtumid lahendada enne, kui on liiga hilja? „Ema, isa, lapsed“ on Carin Gerhardseni populaarse Hammarby sarja teine osa. Hammarby sarja avaldamisõigused on müüdud 25 riiki, üle maailma on müüdud üle 3 miljoni raamatu. Raamat Jo Nesbø, Camilla Läckbergi ja Henning Mankelli fännidele. ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
|
Jahmatav ja sõltuvusttekitav põnevik, mille pöörded on ettearvamatud.
Kui üksikema Maríanna oma kodust kaob, jättes köögilauale vabandava sõnumi, eeldavad kõik, et ta võttis ise endalt elu … kuni seitse kuud hiljem leitakse tema surnukeha Grábróki laavaväljalt, ning pole kahtlust, et ta on mõrva ohvriks langenud. Tema tütar Hekla on kasuperes, aga kas tema täiuslik uus elu varjab midagi koletut? Viisteist aastat varem lebab meeleheitel noor ema sünnitusosakonnas ega suuda oma last vaadata ning alguse saab kummaline, vildakas suhe, mille tulemuseks on jahmatav tragöödia. Politseiuurija Elma ja tema kolleegid hakkavad uurima juhtumit, mis muutub aina keerulisemaks, kui kahtlusaluste ring kasvab ja uut valgust heidetakse Maríanna minevikule – ja tüdruku lapsepõlvele, kes polnud kunagi samasugune nagu teised lapsed. ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
|
Hannah Swensenil tõotab tulla tihe nädal. Mitte ainult ei võtnud ta enda peale nii suupistete valmistamise Lake Edeni kommertskoja putka jaoks Tri-County laadal, vaid lisaks osaleb ta kohtunikuna küpsetiste võistlusel, on mustkunstietendusel assistent, ja püüab veenda oma varem nii õgardlikku kassi lõpetama näljastreiki. Nagu sellest poleks veel küllalt, peab ta samal ajal tegelema ema ja õe kasvavalt vastandlike nõudmiste ja oma kahe kavaleri tähelepanuavaldustega.
Alles õhtuhämaras end koju asutades kuuleb ta kahtlast mütsatust. Asja uurima minnes avastab Hannah Willa Sunquisti ‒ kohaliku kooli kodumajandusõpetaja ja küpsetamisvõistluse kaaskohtuniku ‒ näoli hapulaimikoogis. Kes küll võis soovida Willa surma ja miks? Muidugi ei suuda Hannah asja uurimata jätta ning ta pillab hooletult vihjeid siia-sinna, lootes, et mõrvar lööb verest välja ja end kuidagi reedab. Loomulikult ei lähe asjad aga sugugi tema plaanide kohaselt … ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
|
Milliseid tegusid võib õigustada Jumala nimel?
On koolivaheaeg, kui Åre lähedalt leitakse vägivallatunnustega surnukeha. Keegi ei tea, et ohvril oleks vaenlasi, ja Åre politsei on nõutu. Hanna Ahlander töötab politseis endiselt asendajana, kuid loodab saada tähtajatu töölepingu. Tema kolleeg Daniel Lindskog jagab end pere ja töö vahel. Samal ajal on Norra piiri lähedastes omaette asuvates külades kanda kinnitanud üks vabakiriklik kogudus. Noor Rebecka unistab Jumala teenimisest vaga pastoriprouana, kuid muutub aina haavatumaks ja eraklikumaks. Ta ei leia toetajaid ja on peagi sunnitud oma elu pärast hirmu tundma. Päevavalgele kerkib üha enam saladusi ning lugu võtab aina süngemad toonid. Hanna ja Daniel tõmmatakse keerulisse uurimisse, kus on oluline iga hinna eest ellu jääda. „Oru vari“ on Åre mõrvade sarja teine osa. Selles sarjas põimib Viveca Sten närvekõditavas mõrvamüsteeriumis vägevaid looduspilte tugevate tegelaskujudega ning romaanid haarab lugeja jäägitult endasse. VIVECA STEN on eesti lugejale tuttav menukate Sandhamni-sarja raamatutega, kus tegutsevad inspektor Thomas Andreasson ja advokaat Nora Linde. Viveca raamatuid on müüdud maailmas kokku üle 7,5 miljoni ja nende põhjal on vändatud mitmeid telesarju. ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
|
Hooaja viimane torm võib jääda nende viimaseks.
Elanud napilt üle lumetormi ajal Kaljumäestikus toimunud lennuõnnetuse, jääb Laura Doyleʼi painama hirm oma elu pärast. Tema kallim, FBI agent Cameron Winger kinnitab talle, et leidis ta toona elusana ega jää temast kunagi ilma. Kuid Laural on õigus hirmu tunda, sest kui nende kihlus teatavaks saab, võtab hullunud sarimõrvar seda märguandena alustada oma tapatalguid otsast peale. Cameronilt ja tema partneritelt kahel korral ninanipsu saanud Tormikütil on kombeks ühendada looduskatastroofe tahtlike kuritegudega. Tema lõplik kättemaksuakt on lõpetada haiglane arveteõiendamine võimudega, röövides Cameronilt inimese, keda ta siinilmas kõige enam armastab – Laura. Sellal kui võimud päid murravad, püüdes ühendada punktiirjooni Tormiküti naasmist varjavate jõhkrate mõrvade vahel, liigub peakangelane ise oma tõelisele märklauale aina lähemale. Cameron ja Laura ei mõista, et nad on sattunud tormikeerisesse – ja seekord võib ebateadlikkus ootamatust rünnakust lõppeda tõelise katastroofiga. ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
|
Mis on tähtsam: kas sinu üksainus isiklik elu või teiste arvamus?
Ühel kevadhommikul Eerikuga loodusretkel juhtunud õnnetus vallandab vastakate sündmuste ahela. Kui porist nõretav mees koju jõuab, ei lase abikaasa teda uksest sisse. Eeriku kannatuste karikas saab ühtäkki pilgeni täis. Nüüd aitab! Liiga palju on Talvi võõraste meestega ringi tõmmates teda naerualuseks teinud. Kui naine oma armukesega taas kord vahele jääb, nõuab Eerik lahutust. Patustamispaigas filmitud videote kättesaamiseks on avaliku elu tegelane Andres oma maine päästmiseks valmis ka vägivallaks. Lisaks kaob ootamatult seni veel... ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
|
„Musta Masenduse talu“ on 1933. aastal Femina Vie Heureuse auhinna võitnud riuklikult vaimukas portree Briti maaelust 1930. aastatel. Flora Poste, värskelt orvuks jäänud kõrgseltskonda kuuluv näitsik, kolib Musta Masenduse talus elavate mornide ja süngete sugulaste juurde ning langeb silmapilk ägedate emotsioonide, meeleheite ja salasepitsuste võrku, millest välja rabeledes suudab Flora ühtlasi talus asjad sobivalt ümber korraldada.
Kui mõistlik ja elutark Flora Poste üheksateistkümneaastaselt orvuks jääb, otsustab neiu, et talle on jäänud vaid üks valik: sadada kaela Sussexi pärapõrgus elavatele sugulastele. Igati asjakohast nime – Musta Masenduse talu – kandvas paigas kohtub ta hukatusele määratud Starkadderitega: kirjeldamatu pahelisuse tõttu hääletute süümepiinade käes vappuv nõbu Judith; kõigile jutlustades põrgutuld kaela sajatav Amos; nende pojad: meelas Seth ja meelt ära heitev Reuben; looduslaps Elfine ja kõvasti metsa poole vana tädi Ada Doom, kes on viimased kakskümmend aastat oma magamistoas püsinud. Aga õnneks meeldib Florale üle kõige teiste inimeste elu korraldada. Kaine mõistuse ja tugeva tahtega relvastatult käärib ta käised üles, olles otsustanud kõik pereliikmed järgemööda käsile võtta. Ja tõepoolest, nagu kangelannale kohane, õnnestub tal kõik, mis ta ette võtab, tundugu see pealegi täiesti ebatõenäoline. „Musta Masenduse talu“, maaelu kirjeldavaid melodraamasid ja üleilustatud proosat halastamatult pilav, teravmeelne paroodia, on üks kõigi aegade armastatumaid koomilisi romaane. Raamat on sobiv kõigile P. G. Wodehouse’i Woosteri ja Jeevesi austajatele ja J. K. Jerome’i loomingust lugupidajatele! Kirjanik, keda kadestas Virginia Woolf. Raamat, mille autoriks peeti varjunime all kirjutavat Evelyn Waugh’d. 20. sajandi Jane Austen – Stella Gibbons! ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
|
Sonja on üksildane neljakümnendates naine, kes on kaotanud suunataju ja otsustanud, et peab oma elus midagi muutma. Kui teha on palju, siis millest alustada? Ta otsustab õppida autot juhtima ja proovib taastada sidet võõraks jäänud õega. Aga õde ei võta tema telefonikõnesid vastu ja sõiduõpetaja ei lase tal käike vahetada. Sonja satub igal sammul mingisse kurbnaljakasse kimbatusse. Koomika alt koorub välja tõsine küsimus: kuidas leida iseennast, kui juured on maast lahti rebitud, minevikku ei saa tagasi, sest lapsepõlvemaa ei ole enam endine, ja tulevik on kadunud?
„Peegel, õlg, suund“ on haarav romaan kaasaegsest üksindusest, sellest, kuidas me tunneme end inimestest ümbritsetuna siiski üksi. See on ühtaegu nii traagiline kui ka humoorikas lugu, mis balansseerib lootuse ja meeleheite, armastuse ja südamevalu vahel. Romaan ühendab autorile iseloomuliku musta huumori ja terava keelekasutuse eksistentsiaalse sügavusega. „Peegel, õlg, suund“ oli 2017. aastal nomineeritud rahvusvahelisele Man Bookeri auhinnale ja see on tõlgitud rohkem kui 20 keelde. Dorthe Nors (snd 1970) on tänapäeva Taani kirjanik ja tõlkija. Ta on õppinud kirjandust ja kunstiajalugu Aarhusi ülikoolis, avaldanud jutustusi, novelle ja viis romaani. Ta elab Taanis Dollerupis. ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
|
Kui Chloe Davis oli 12-aastane, jäi ta kodulinnas kadunuks kuus teismelist tüdrukut. Suve lõpus arreteeriti sarimõrvade eest tema isa ning pandi viivitamatult trellide taha. Chloel tuli koos perega seista silmitsi tõega, tegeleda nii tagajärgedega kui ka püüda edasi liikuda. Nüüd, 20 aastat hiljem, töötab Chloe Baton Rouge’is erapraksises psühholoogina ja valmistub oma pulmadeks. Lõpuks ometi paistab silmapiiril habras õnn, mille nimel ta on palju vaeva näinud. Samas tunneb ta mõnikord, et ka tema enda elu on kontrolli alt väljas, nagu neil teismelistel, keda ta nõustab. Kui üks kohalik teismeline jääb kadunuks, ja seejärel veel teinegi, paistab too õudne suvi justkui korduvat. Kas ta on lihtsalt paranoiline ja näeb sarnasusi, mida tegelikult pole, või paljastab ta mõrvari juba teist korda elus?
Stacy Willinghami debüütromaani õigusi on müüdud juba kümnetesse keeltesse üle maailma ning sellest on valmimas lühiseriaal Emma Stone’iga peaosas. Tegemist on meisterliku põnevikuga, mis ei lase lugejat kuni viimaste lehekülgedeni enda küljest lahti. ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
|
Katastroofide keerises
„Madle, ma ei saanudki põletada!“ hõiskab mu allameetrine sugulane Võrtsjärve-äärses majas. Konfiskeerin hooleta jäetud tikud ja laterna. „Aasta tädi,“ mõtlen veel. Koer niutsub. Tema käis metsas rebaseurus pahandust tegemas ning sai käpaga vastu vahtimist (tõenäoliselt küll asja eest). Teen talle pai ja samal ajal kurdan sõbrale, et ma ei oska siia pagana tagakaanele midagi kirjutada ja ta pakub, teadmata, millest see raamat üldse ongi, et „aga kirjuta midagi samas stiilis nagu ülejäänud raamat“. Nojah, ausalt öeldes võtab see üsna hästi kokku mu aja Filipiinidel, kus samuti vaevu midagi kontrolli all oli. „Ma töötan Saksa Punase Risti jaoks, see tähendab...“ ei jõua ma lauset lõpetada, et mainida, kus ja miks ma pilte klõpsin ja artikleid trein. „Kriik,“ teeb minibuss Palawani saarel, pidurid põhjas. „Oppaa,“ teeb bussijuht. Ta avab ukse ja hüppab välja. Kurvi peal on toimunud liiklusõnnetus. Jumal olgu tänatud taibukate juhtide eest. „Meil on doktor autos! Punasest Ristist!“ karjub ta. Mina saan samal ajal bussis miniataki ja kujutan ette lõhkiseid päid ja jalgu, mida oma ajakirjanikuharidusega lappima tuleb hakata. Tere tulemast, kauaoodatud puhkus! ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ˇ |
|
Ühes näpatud pereretseptis on olemas kõik, mis vaja, et pöörata konkurendid armastajateks...
Tansy Hilli meelest pole miski magusam kui tema talu mesi – välja arvatud kättemaks mehele, kes murdis aastaid tagasi ta südame ja alandas teda. Dane alias Viiking Knudson on lapsest saati Tansy konkurent olnud ja ehkki temast on saanud vastikult nägus hurmur, seisab ta Tansy ja Honey meefestivali parima mee auhinna vahel, mida Honey Hilli talu hädasti vajab, et vee peal püsida. Võistlus õhutab tagant sädemeid, mis on alati nende vahel lennanud. Jah, Tansyl ja Daneʼil on palju ühist – rohkem, kui neile meeldiks tunnistada –, aga Daneʼi Viikingimee juurdeehituse plaan on ohus. Kui peresaladused päevavalgele tulevad, peavad nad otsustama, kas nende suhe on seda väärt, et otsitud õnnega riskida. ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
|
Ta võib saada iga debütandi, keda tahab, välja arvatud oma parima sõbra õe...
Beauforti krahv Jasper ei ole leedi Harriet Fitzroyga pärast tolle tõsist ratsutamisõnnetust kohtunud. Neiust on sirgunud lahke ja julge naine, kelle patune naeratus äratab mehes uinunud tunded. Hattie perekond suhtub Jasperi elumehelikku minevikku hukkamõistvalt, kuid kui naine riskib tema aitamiseks oma mainega, on mehe kohus ta vähemalt müürilillerollist ja varjudest välja tuua... ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
|
Tere tulemast Texase südames asuvasse väikelinna Promiseʼisse, kus elavad sõbralikud naabrid ja kust võib leida ka armastuse.
Naist kutsutakse doktor Texaseks. Jane Dickinson, äsja kooli lõpetanud arst Californiast, töötab Promiseʼi kliinikus, kuid ta on tulnud siia vaid paariks aastaks. Meest kutsutakse aga härra Tusatsejaks. Cal Pattersoni jättis altari ette tema nüüdseks Texase osariigist mujale kolinud kihlatu ja ta pole sellest veel üle saanud. Kahjuks meenutab Jane talle liigagi palju seda naist, keda ta üritab unustada. ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
|
2018 aasta lõpus ilmus Auväärse Ṭhitañāṇo poolt kirjutatud raamat "Virgumise tee - nii nagu õpetas Buddha", mis käsitleb nelja tõde ja kaheksaosalist teed ning selle süsteemsest teostamist - just nii, nagu seda õpetas Buddha. Samuti sisaldab raamat kõiki põhilisi virgumisõpetuse mõisteid.
Raamat pole müügiks, vaid ainult kinkimiseks. 2018 aasta talvel trükiti Hooandjate abil kokku 2000 raamatut, mida jagatakse huvilistele tasuta seni, kuni raamatuid jätkub. ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
|
Meeri, Helle, proua Liia ja Viive on erinevate iseloomude, harjumuste ja oma väikeste kiiksudega hilises keskeas naised, keda seob kauaaegne sõprus.
„Miks sa tahad mu elu nii keeruliseks teha? Mul on hea rahulik olemine. Vahel käime kohvikus juttu ajamas ja … Mis sulle ometi sisse on läinud?“ tundis Meeri ärritust kasvamas. „Kas sa ei saa siis aru, et nii sa oledki vana ja liiga rahulik? Vaja on ennast üles raputada! Elu on antud üks kord! Kas sa pead tõesti koos oma vanamehega kopitama? Nii loll ei saa ju olla!“ Helle hääletoon tõusis ja muutus kiledaks. Selle vastu ei vaidle neist keegi, et elu on elamiseks. Aga selle osas, kuidas seda elu elada, lähevad sõbrannade arvamused lahku: Meerile meeldiks tagasihoidlikult ja vaikselt, Hellele kärtsu ja mürtsuga, proua Liia on lihtsalt ettearvamatu. Erinevad iseloomud ja kõvad karakterid muudavad sõbrannade lustilised seiklused puhuti isegi tragikoomilisteks, kuid prouade värvikate natuuride ja elu jooksul kinnistunud käitumismustrite kaudu jõutakse nende sügavamate hingesoppideni, kust võib leida nii romantikat, draamat, nostalgiat kui ka igatsust armastuse järele. ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
|
Kunstnik Abigail Carey on alati unistanud elust maal ja kui Winfield Hall pannakse oksjonil müüki, ihkab ta iga hinna eest selle oma koduks teha. Ainus probleem on selles, et ärimees Edward Townsendil on täpselt sama plaan.
Winfield, mis asub Sussexi kriidikõrgustikul kõrge künka otsas, on imeline maja, aga pole juba pikemat aega kellegi kodu olnud ja maja endise hiilguse taastamine eeldab tohutut tööd. Selleks kulub palju aega ja raha, nii et Edward ja Abi otsustavad riskida ja maja omavahel ära jagada, nii et kumbki elab oma tiivas. Aga kas need kaks võõrast inimest jõuavad kokkuleppele visioonis, mis rahuldab mõlemaid? Ja kas vaba hing Abi jõuab kunagi nii kaugele, et panna reserveeritud Edward paljastama saladust, mida ta on nii kaua varjanud? ~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~ |
