OKTOOBRI UUS KIRJANDUS

​Käesolev Tea ja Toimeta väljaanne on 46. kogumik, mis on ilmunud eesmärgiga toetada lasteaiaõpetajaid lapse arengu kujundamisel ning õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimisel lasteaias, tutvustada õpetajate praktilisi kogemusi ja pakkuda nõuandeid lapsevanematele. Eelkooliealised lapsed ja tehnoloogia on valdkond, millega puutuvad kokku nii lapsevanemad kui ka õpetajad. Esineb palju eriarvamusi tehnoloogia vajalikkuse, kasutamise ja mõju osas lapse arengule. Käesolevas kogumikus on autorid esitanud põhjendatud, uuringutele tuginevat informatsiooni ja praktilisi lahendusi, et tehnoloogiakasutus oleks lapse arengut maksimaalselt toetav ning täiskasvanute poolt mõtestatud. Väljaandes selgitatakse, kuidas hinnata lapse digipädevusi, juhendada digimängu ning mida arvestada laste erivajadusi toetava tehnoloogia kasutamisel. Kogumiku koostajad on õpetajad, kes vahendavad oma igapäevaseid kogemusi, tuginedes erinevatele teoreetilistele käsitlustele ja uuringutele.
Head kasutamist soovides Tea ja Toimeta toimetuskolleegium Tiia Õun, Lii Lilleoja ja Kerstin Kööp

​Tiffy Moore vajab kibekiiresti odavat elupaika, öövahetustes töötav Leon Twomey aga sularaha. Tiffy sõbrad peavad plaani hullumeelseks, kuid nende endi arvates on see täiuslik lahendus: Leon on ainult ühe voodiga korteris päeviti, kui Tiffy on tööl, ning ülejäänud ajal on see Tiffy päralt.
Kuid mõistagi pole miski kunagi nii lihtne, kui algul tundub. Kui mängu tulevad armukade endine poiss-sõber, aega ja tähelepanu vajavad töösuhted, alusetult vangi sattunud vend ning muidugi asjaolu, et korterikaaslased pole isegi näost näkku kohtunud, selgub peagi, et täiusliku kodu nimel tuleb loobuda nii mõnegi reegli järgimisest.
Beth O’Leary on noor briti kirjanik, kes õppis inglise keelt ja kirjandust ning asus seejärel tööle lastekirjanduse toimetajana. Elades Londoni lähistel, et kodukandis oleks võimalikult palju loodust, kirjutas ta oma debüütromaani „Korterikaaslane” rongisõitude ajal tööle ja koju tagasi. Tavaliselt võib Bethi leida kusagil mõnusalt raamatut lugemas, tass teed käeulatuses ja seljas mitu villast kampsunit, olgu ilm milline tahes.

​Mees vajas teda kui meditsiiniõde, mitte kui naist
Benedict van Manfeld oli üks kõige pahuramaid ja ebasõbralikumaid mehi, keda Cassandra oli kohanud. Aga kui neiu avastas, et mees on suurepärane Hollandi kirurg, kes oli õnnetuse tõttu nägemise kaotanud, siis ta suhtumine muutus. Benedict palus Cassandrat, et ta läheks koos temaga Hollandisse kui meditsiiniõde. Neiu nõustus… ja hakkas varsti tundma mehe vastu midagi sügavamat kui kaastunne. Aga kui silmapiiril oli mehe lähedane sõber Paula, miks pidi ta Cassandrat üldse märkamagi!

​

​Mõrvalood Kopenhaagenis
Kørneri ja Werneri esimene lugu
„Krokodillilind“ on kõhedusttekitav krimilugu leidliku, keeruka ja üllatava süžeega.
Ühes Kopenhaageni südalinna majas astub pensionär Gregers Hermansen ettevaatlikult trepist alla. Alumise naabri uks on irvakil, ja kui Gregers tahab uksepiidale toetada, kukub ta õnnetul kombel korterisse. Aga miski muudab kukkumise pehmemaks … Toibudes avastab ta, et lamab noore naise laibal.
Juhtumit, mis pöörab elu selles linnamajas pahupidi, asuvad lahendama inspektor Jeppe Kørner ja tema kolleeg Anette Werner. Peagi selgub, et üks majaelanikest kirjutab krimiromaani – raamatut, kus mõrvatud on noor naine korteris Gregersi all.
„Krokodillilind“ on esimene raamat Jeppe Kørneri ja Anette Werneri sarjas.
2016. aasal ilmunud „Krokodillilind“ on Engbergi debüütromaan, milles põimuvad reetmine, kadedus ja kättemaks ning mida iseloomustavad tundlikult kujutatud inimsaatused.
Katrine Engberg on üks edukamaid Taani naiskrimiautoreid. Tema raamatuid on avaldatud enam kui 15 keeles. Kopenhaageni Østerbro linnaosa on Katrine kodu juba tema lapsepõlvest saati, praegu elab ta seal koos oma poja ja mehega.

​Mis oleks Vene estraad Alla Pugatšovata? Teda võib armastada või vihata, pidada suurepäraseks lauljaks või kergemeelseks tuulepeaks, nõudlikuks professionaaliks või autoritaarseks matrooniks, aga teda tunnevad kõik. Vähemasti arvavad, et tunnevad. Ta on siiani üks Venemaa mõjukamaid naisi, kuigi lahkus lavalt juba mitu aastat tagasi. Milles peitub tema saladus?
Aleksei Beljakovi raamatust selgub, kuidas ema nahutas väikest Allat märja käterätiga, et too õpiks solfedžot, kuidas Pugatšova sattus juhuslikult festivalile Kuldne Orpheus ja leidis laulu „Arlekino“, kuidas peksis segi lavastajast abikaasa uue Žiguli aknad, kuidas teda aitas KGB kindral, kuidas lauljatar tahtis lahkuda Nõukogude Liidust pärast skandaali hotellis Pribaltiiskaja, kuidas ta vaakus elu ja surma piiril pärast plastilist operatsiooni Šveitsis, kuidas temast sai imeliste kaksikute ema ja mis on tema erakordse elurõõmu saladus.
Alla Borissovna on mitu korda tahtnud ka ise oma elulugu kirja panna, kuid väidetavalt olevat talle ennustatud, et siis juhtub tema elus midagi halba. Sestap soovitab ka Alla ise just seda raamatut.
„Väga raske on öelda Pugatšova kohta midagi, mida keegi veel ei tea, aga Beljakov on sellega hakkama saanud. Autor on suutnud hoida tasakaalu peategelase isikliku elu ja loometegevuse vahel: raamatus on kõik tihedalt läbi põimunud ja üks lugu läheb teiseks üle loomulikult. Andest, sihikindlusest, skandaalidest, kaklustest, alkoholist, muusikalistest triumfidest ja isiklikest läbikukkumistest, müstikast, kuraasist, võitudest ja vigadest kujuneb lai kujutluspilt artistist, kes on endiselt meie esilaulja. Paljud on püüdnud seda edu korrata, aga neil on puudu jäänud kõige olulisemast: selleks et see kõik toimiks, on vaja olla Pugatšova,“ kirjutab raamatu kohta Aleksei Mažajev InterMediast

​Esimene ja ainuke autobiograafia, milles elav legend Elton John räägib ausalt ja avameelselt oma erakordsest elust, selle tõusudest ja langustest, mis jätavad häbisse ka kõige hullemad Ameerika mäed, ning hullumeelsest elustiilist, nagu seda võib näha hiljuti linastunud filmis „Rocketman“.
Arglik poiss nimega Reginald Dwight kasvas üles Londonis Pinneri linnaosas. Ta kandis Buddy Holly prille ja unistas, et temast saab kunagi kuulus poplaulja. Esimene tõeline läbimurre sündis kahekümne kolme aastaselt Ameerikas, kus ta jahmatas publikut erkkollaste traksipükste, tähemustrilise T-särgi ning tiibadega saabastega. Kuid tema muusika raputas neid veelgi enam. Elton John oli saabunud ja muusikamaailm oli muutunud igaveseks.
Eltoni elu on olnud dramaatiline, selles leidub nii sügavat valu ja kaotust kui ka silmipimestavaid triumfe: alates kõige esimestest tagasilükkamistest kuni peadpööritavate tõusudeni edetabelite tippu; enesetapukatsest Los Angelesi villa basseinis kuni diskotamiseni printsess Diana ja kuninganna Elizabethiga; manipuleerivast emast ja külmast isast sõpruseni John Lennoni, Freddie Mercury ja George Michaeliga, heategevusliku aidsifondi asutamisest kuni Broadway vallutamiseni „Aida“, „Lõvikuninga“ ja „Billy Elliottiga“. Kõige selle varju peidetud alkoholism, narkosõltuvus ja veel muudki.
See raamat on soe, avatud ja avameelne ning Elton ei hoia midagi tagasi. Ta kirjutab varjamatult oma kirgedest ja muredest ning sellest, kuidas armastus ja suhe David Furnishiga ning isakssaamine aitas tal muuta oma elu.

​Enamasti langesime ühe ja sama vägivalla ohvriks. Meid osteti turult või kingiti uuele värvatule või kõrgele ülemale, kes viis meid oma koju, vägistas ja alandas, enamikku meist ka peksti. Siis müüdi või kingiti meid edasi, vägistati ja peksti jälle, siis müüdi või kingiti järgmisele sõdalasele, kes meid omakorda vägistas ja peksis, ning müüdi või kingiti, vägistati ja peksti ikka edasi, kuni me olime veel piisavalt ihaldusväärsed ja elus.
Nadia elab koos oma perekonnaga Põhja-Iraagis väikeses Jeziidide külas nimega Kocho. 2014. aastal tungib Isis Nadia kodukülla ning hävitab kõik, mis nende teele jääb. Naise ema ning vennad hukatakse ning Nadiast saab inimkaubanduse ohver. Naist müüakse turgudel ja Facebookis vaid tühiste summade eest. 
„Viimane tüdruk“ on Nobeli rahupreemia laureaadi Nadia Muradi kannatusterikas lugu, mis räägib jõhkrast ja verisest jeziidigenotsiidist ning vapra tüdruku võitlusest Islamiriigi vastu.

​„Tillemanni kella all“ on raamat Tartust ja Tartu haritlaskonna heitlikust saatusest 1930ndate lõpul – 1940ndatel aastatel. Tillemanni kell, mis asus toonase linna südames, on paljudele jäänud sõjaeelse Tartu sümboliks läbi mitme põlvkonna. Tillemanni kell näitas õiget aega ja juhtis teed, selle alla lepiti kokku kohtumisi, mis vahel muutsid elusid. 
Raamatu siduvaks tegelaseks on autori vanaisa Elmar Lani, omaaegse Tartu advokaat ja seltskonnategelane, kes tänu oma isakodust, Eesti Üliõpilaste Seltsist ja Tartu Meeslaulu Seltsist sissejuurdunud veendumustele jäi ka okupatsioonide ajal kindlaks iseseisva Eesti Vabariigi taastamise ja eestluse ideedele. Nii, nagu sõda purustas Tillemanni kella ja suure osa kunagisest Tartu südalinnast, purustas ta ka Elmar Lani ja ta sõprade-kaasteeliste lootustandvalt kulgenud elud. 
Käesolev raamat annab sissevaate nii Tartu haritlaskonna igapäevaellu, kultuurisündmustesse kui ka pühamatesse püüetesse läbi Elmar Lani kujuteldava päeviku aastatest 1939 kuni 1945. Raamatu teise osa moodustavad lühiuurimused mitmete Elmar Laniga seotud isikute elulugudest ning nende seni avaldamata mälestused ja fotod.

​New York Timesi bestsellerite autor Carla Neggers on köitnud lugejaid Knights Bridge’i, New Englandi maalilise väikelinnaga, kus perekonnad ja sõbrad kogevad koos rõõmu ning seisavad silmitsi väljakutsetega. Oma võõrastemajade, vanade hoonete, toredate omapäraste tegelaste, romantika ja seikluse maailmaga on see linn, kust te ei tahaks lahkuda.
Adrienne Portale pole üheski kohas kunagi kaua peatunud, kuid ta võtab vastu töö võõrastemajapidajana selles hunnitus väikelinnas Massachusettsis, et veeta aega oma isaga, kelle ta on alles hiljuti leidnud. Kui võõrastemajaga piirnevas metsikus looduses läheb kaduma kolm väikest poissi, juhib otsingut Adam Sloan. Tema perekonna sidemed linnaga ulatuvad tagasi terveid sugupõlvi. Adrienne kogeb tugevat sidet väikese linna inimeste vahel, kui nad lähevad koos kadunud lapsi otsima. Adamile avaldab muljet Adrienne’i rahulik loomus, aga ta kahtleb, kas naine leiab tema vaikses kodulinnas seda, mida otsib.
Hoolimata erinevustest, avastavad Adam ja Adrienne, et neil on rohkem ühist, kui nad olid oodanud. Nad armastavad uurida vanu kivimüüre ja sildu ning Adrienne jumaldab mehe koera. Kui suvi läheb üle võrratuks New Englandi sügiseks, kasvab kiindumus nende vahel ja nad peavad otsustama, kas on aeg rajada ka ühine kodu.

​UUS LUGU, UUED TEGELASED!
Romantiline ja kirglik armulugu „Viiekümne halli varjundi“ menuromaanide sarja autorilt
Maxim Trevelyani elu on siiani olnud vaid lust ja lillepidu. Aristokraadipere noorem poeg pole pidanud päevagi tööl käima ja tänu heale välimusele nopib ta Londoni ööelust vürtsikaid lühisuhteid, nagu vaid ise soovib. Kuid siis tabab Maximi perekonda tragöödia ning mees leiab end silmitsi vastutuse ja kohustustega. Samal ajal jätkub tal silmi vaid sinises nailonkitlis haldjale, kes on ootamatult ilmunud koristama tema Chelsea linnaosas asuvat luksuskorterit.
Alessia Demachi on kaunis ja graatsiline ning mängib klaverit nagu tõeline virtuoos. Aga ta ei taha endast midagi rääkida – ja veel vähem sellest, kuidas või miks ta Inglismaale sattus. Kes see neiu on ja mille eest ta põgeneb? Ja kas Maxim suudab teda kaitsta?
„Viiekümne halli varjundi“ autori E L Jamesi uus romaan toob lugejate ette täiesti uued tegelased ja veelgi põnevama, veelgi romantilisema, veelgi seksikama armuloo. Kirelõõma, seikluste ja hädaohtude uperpallid hoiavad lugeja enda kütkes kuni päris viimase leheküljeni.

​Nastja ennustus 2020. aastaks: valge roti aasta toob endaga katsumusi, kuid meile on tegutsemiseks antud meeletult energiat, mida tuleb vaid osata ära kasutada

Selgeltnägija Nastja räägib, mis meid 2020. aastal ees ootab. Millal on soodne aeg armastuse leidmiseks ja hoidmiseks? Mis kuul on suurim oht minna oma kallimaga tülli? Kuidas on lood rahaõnnega? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiate siit vastuse.

Kolm korda täpsem horoskoop
Siit kaante vahelt leiate horoskoobi, mis on tavapärastest ajalehe- ja ajakirjahoroskoopidest kolm korda täpsem – iga päikesemärk on jaotatud kolmeks osaks, mida nimetatakse dekaadideks. Selline süsteem võimaldab kirjeldada täpsemalt inimese isikuomadusi ja iseloomu. Ka näitab see ilmekalt, et sama päikesemärgiga inimesed võivad olla väga erinevad.

​Olavi Antonsi kassidel on huvitav elu. Sügisel astuvad nad autosse ja sõidavad väärikalt aknast välja vahtides läbi kogu Euroopa: ühelt Läänemere saarelt ühele Atlandi ookeani saarele. Kevadel ootab ees sama teekond, ikka Tenerifelt tagasi Saaremaale. 
Kuidas Olavi sellise eluni jõudis? (Ja mis kassid asjast arvavad? Ja miks keeldusid kassid kuunariga ookeanile seilama minemast?) Olin raamatut toimetades Olavi mõtteviisi, (enese)iroonia ja jutuoskuse lummuses. Mõnusalt voolavate lugude taga on aga inimene oma õppetundidega. Mõni inimene lihtsalt peab oma elu raskeks elama. Seeasemel et suunduda palgatööle, hakkas Olavi Tenerife päikese käes jalgratast leiutama ja Ameerikat avastama. Aimas tuulesuundi, trükkis kaarte, jauras vene turistide ja hispaania ametnikega, tegi kõikvõimalikke vigu ja muutis maailma põnevamaks. 
PS. „Võtkem end kokku, olgem targad!“ laulis Olavi kunagi lapstähena Eesti kõige hirmsamate telesaadete sekka valitud „Kollase maski“ lavastuses. Mis on tarkus ja kuidas end kokku võtta? Kassid ehk teavad.

​Margo armus Raysse juba kooliajal. Poiss oli Margost vanem ega osanud kahtlustadagi, et üks noorema klassi tüdruk õhkab tema pikkade ripsmete ja tumedate silmade järele. Pärast kooli jättis noormees oma kodulinna ja temast sai kuulus ajakirjanik.
Armuleek Margo põues aga ei kustunud ning ta unistas endiselt nende kohtumisest, et mehe südant vallutada. Ja saatus kinkiski talle selle võimaluse.

​Alistumises pole midagi häbiväärset…
Kurikuulus aadlik otsib kättemaksu
Nimi ja tiitel: Adam Penrose, Strattoni hertsog.
Liikmesus: Londoni kõrgseltskonda kuuluv Dekadentlikud Hertsogid.
Perekonna ajalugu: skandaalne.
Iseloom: sünge ja salaplaane sepitsev, kättemaksuhimuline.
Ideaalne kaaslanna: ilus ja tark varakas naine, kes on valmis elama teiste arvamustest välja tegemata.
Ihaobjekt: Clara Cheswick, perevaenlase imeline tütar.
Ei mingit argpükslikkust
Clara võib olla naine, keda Adam tahab, kuid on üks probleem: ta on palju rohkem huvitatud oma naisteajakirja avaldamisest kui abiellumisest – eriti veel mehega, kes pidavat kättemaksu soovima. Ent uudishimulik Clara arutleb, kas mehe soov õigluse järele on siiras, samuti nagu ta uskumatult rahutuks tegev soov tema abikaasaks saada. Kui arvestada ta suudlusest nõrgaks löönud põlvi, siis nõuab Adamisse armumine oma lõivu. Ent kes oleks võinud arvata, et ohuga flirtimine võib sellist lõbu pakkuda?

​Vapper viiking…
on naise vihavaenlane!
Kui normann Lady Gisela satub vaenulikule anglosakside territooriumile, ei oska ta aimatagi, et tema päästjaks saab salapärane viiking. Ta ei usu, et kena Ragnar Svendsen tema armide tõttu temast huvitatud oleks, aga peab mehega kokkuleppe sõlmima, päästmaks oma vend anglosakside käest vangist. Teekonnal lahvatab nende vahel ootamatu kirg, ent Gisela jaoks ei saa ju ometi olla tulevikku koos vaenlasega?

​

​„Kuulen kogu selle segaduse ja karjumise keskel täiesti selgelt, kuidas mu ema ütleb üsna rahulikul toonil: „Nüüd on kõik läbi. “Nüüd ma tean, et selleks hetkeks oli ta juba mõistnud, mis meid ees ootab. Mina ei saa muidugi millestki aru. Mind haarab erakordne hämming, kuna mu kõrvad ja pea –ei, kogu mu olemuse – täidab lennuki sügav möire, kui see, nina ees, peaaegu vertikaalselt maapinna poole sööstab. Me langeme püstloodis alla...“„Kui ma taevast kukkusin” on uskumatu ja põnev lugu Juliane Koepckest, kes jäi ainsana ellu 1971. aasta jõululaupäeval toimunud lennuõnnetuses Peruus. Ta oli 17-aastane. Ja nagu sellest imest veel vähe oleks, õnnestus tal 11 päeva vältel ellu jääda ka džunglis, otsides teed tagasi tsivilisatsiooni. See on teadaolevalt ainus lennuõnnetusest pääsemine, mil 3.5 km kõrguselt kukkudes on keegi ellu jäänud.

​„Tegemist on isiklikul kogemusel põhineva sõjaromaaniga, mida pole eesti kirjanduses olnud pikemat aega. Lugu jutustatakse kahest vaatepunktist, üks neist on Eesti Kaitseväe kapteni ja teine Talibani sõjakomandöri oma. Teos, mis väärib lugemist.“
Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev
Raamatu autor Taavi Liias teenis 2009. aastal luureohvitserina Kosovos ja 2012–2013 Afganistanis. Kahe välismissiooni vahele jäid religiooniantropoloogia õpingud Tartu Ülikoolis. 2016–2019 oli Liias Kaitseliidu Tartu maleva väljaõppe- ja operatiivsektsiooni ülem. Praegu õpib ta Kaitseväe Akadeemia magistriõppes sõjateadust ja -tehnoloogiat.
Kolm aastat tagasi nägi Liias Tartus Säde kohvikus jalaproteesiga meest ja talle meenus luureettekanne, mis hoiatas puujalaga Talibani komandöri Juma Guli eest. Eelmine Eesti kompanii oli meest haavanud ja ta oli nüüd püha viha täis. Sealt sai romaani idee alguse.
„Talibani pojad“ võitis Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel 2019. aastal kolmanda koha.
Loe katkendit raamatust Rahva Raamatu blogist!

​Saage tuttavaks, see on Melissa: kassiarmastaja, hell ema, krimikirjanik … julge ja vapper detektiiv?
Melissa Craig on oma uuest elust vanas päevinäinud majakeses tohutus vaimustuses, kavatsedes veeta oma päevi roose kärpides ja naabri punase Binkie-nimelise kassiga tutvust sobitades. Ta soovib vaid seda, et oleks taibanud juba varem maale kolida. Aga koputus uksele toob uudiseid šokeerivast avastusest ning naine leiab end ühtäkki jahmatava mõistatuse keskpunktist: metsast tema maja tagant leiti äsja noore naise luud. Ehk ei olegi väike Ülem-Benbury külake nii idülliline, kui esimesel pilgul tundus?
Veidrad öised telefonikõned veenavad Melissat, et politsei on kõike muud kui õigel teel, niisiis ei suuda naine kiusatusele vastu panna ja hakkab ise väikest viisi nuhkima. Bingosaali, ilusalongi ja mujalegi oma nina toppides torgib ta üksjagu herilasepesi ning toob päevavalgele mõned selle küla kõige skandaalsemad saladused, kuid kurjami tabamisele see teda lähemale ei vii … Sahtlist leitud vana päevinäinud foto on viimane kild, mida ta asja lahendamiseks vajab, aga kas Melissa, uustulnukas kokku hoidvas kogukonnas, suudab üksinda selle erakordse mõrvamüsteeriumi tuumani jõuda?
Raamatuga „Mõrv Viirpuuvillas“ alustame Melissa Craigi müsteeriumite sarja. Betty Rowlands tutvustab meile väljamõeldud Ülem-Benbury külakest, mis ei jää maalilisuse osas sugugi alla telest tuntud Midsomerile. Melissa Craigi lood on ehe külakrimi parimal kujul: kaunis ümbrus, (enda meelest) kole kavalad amatööruurijad, kassid, koogid, skandaalsed kuriteod, kuulujutuveskid ja kukalt kratsima panevad müsteeriumid, mis kohaliku külakogukonna ja muidu nii uniselt kulgeva elu Ülem-Benburys põhjalikult kihama panevad.
Mõnus kerge krimilugu sobib ideaalselt kõigile, kes hindavad üle kõige vana head vajaduspõhist kuritegu ja loevad oma lemmikuteks Miss Marple’i (Agatha Christie) ja Jessica Fletcher („Mõrv sai teoks“) stiilis lugusid „Midsomeri mõrvadele“ omases keskkonnas.
Kas te arvasite tõesti, et maalilistes Inglise külakestes valitsevad rahu, vaikus ja idüll? Kahjuks peame selle mulli purustama …

​New York Timesi enimmüüdud põnevike “Pimedas, pimedas metsas”, “Naine kajutist nr 10”, “Valetamise mäng” ja “Proua Westaway surm” autori Ruth Ware’i kauaoodatud viies romaan.
Ta satub kuulutuse peale juhuslikult, otsides hoopis midagi muud. Võimalus tundub aga liiga hea, et seda käest lasta – lapsehoidja koht koos majutuse ja hämmastavalt helde palgaga. Kui Rowan Caine viimaks Heatherbrae majja jõuab, armub ta sellesse kõrvuni. Luksuslik nutimaja, imeline Šoti mägismaa ja täiuslik esikaane-perekond lummasid teda esimesest silmapilgust.
Ta ei tea veel, et see kõik muutub varsti piinarikkaks õudusunenäoks, mis lõpeb lapse surma ja Rowani vangistamisega kahtlustatuna mõrvas.
Rowan teab, et on teinud vigu. Ta möönab, et valetas töökoha saamiseks ega käitunud lastega alati kõige paremini. Patuta ta kindlasti ei ole, kuid ta pole süüdi kõiges – vähemalt mitte mõrvas. Mis tähendab, et keegi teine on.
Ruth Ware’i pinget keriv stiil ja ootamatud pöörded teevad raamatust kaasaja Agatha Christie põneviku, mida on võimatu käest panna.

​Ühel õhtul halba ilma trotsides otsustab Annaliisa siiski tervisejooksu tegema minna, kuid jääb ootamatult tormituule kätte ja kui tema kõrval peatunud kaubikujuht kutsub naist autosse varjule, ei oska ta aimatagi, milliste olukordadeni see viib. Kas see on juhuste kokkulangemine või on siiski mängus saatuse käsi, seda ei oska keegi täpselt hinnata.



​
​

​Armastus ei unusta iial…
ANNA FOSTER on ainult 38-aastane, kuid mälu libiseb aeglaselt temast eemale. Ta teab üksnes oma terase mõistuse ja kindla otsustavusega, et tema perekond teeb, mida usub olevat kõige parema, kui nad viivad ta Rosalind House’i, hooldekodusse. Ent Annal on saladus: ta ei kavatse sinna jääda. Samuti ta teab, et seal on ainult veel üks temavanune elanik: Luke. Ent ta ei oska oodata armastust, mis puhkeb tema ja Luke’i vahel õitsele. Kuna haigus röövib üha rohkem ja rohkem tema mälust, võitleb Anna, et kinni hoida sellest, mida ta teab, kaasa arvatud suhe Luke’iga.
Eve Bennett, jäänud ootamatult üksikema rolli särava ja energilise seitsmeaastase tütrega, rakendab nüüd oma kulinaarsed oskused ja tahtejõu Rosalind House’i teenistusse. Kui ta kohtub Anna ja Luke’iga, liigutab teda side, mille see paar on sõlminud. Aga kui traagiline õnnetus sunnib Anna ja Luke’i perekonnad neid teineteisest eraldama, leiab Eve endalt küsimas, kas ta soovib riskida noorte aitamisega. Eve’il on omaenda saladused ja keerulised probleemid ning see tõstab panused veelgi kõrgemale.
Sally Hepworth loob suure sisendusjõu, südamlikkuse ja inimloomuse kaastundliku mõistmisega köitva romaani armastuse jõust, mis peab vastu isegi kõige laastavamatele takistustele. Te ei unusta seda raamatut.

​Raivo Järvi nimi ei vaja tutvustamist. Tema jutupliiatsite ja kaubamärgina mõjuva naeratuse seltsis on üles kasvanud mitu põlvkonda lapsi.
Raivo oli jutuvestja, kes põimis tervikuks pildi, teksti ja muusika ning läks (tele)ajalukku oskusega joonistada nii, et keegi ei teadnud, milline pilt lõpuks sünnib.
Onu Raivo raadiorännakutega said maailmas enam aimu täiskasvanudki. Mis oli aga kõige selle välise taga? Selle laia ja avatud naeratuse taustal?
„Raivo Järvi. Kõike muud kui KUKUPAI” on valusalt aus sissevaade kunstniku ellu.

​

​Tagasitulek kodulinna, et renoveerida vana majakas, võib ta uue alguse juurde juhatada
Dawn Connersi vanemad on kuulsad ajalooliste aarete leidmise poolest, aga tema kipub asju pigem kaotama – töö, meessõbra ja nüüd ka oma maine. Laimava dokumentaalfilmi tulemusel peetakse Dawni vanavanaisa vastutavaks sajandi eest toimunud laevahukus kaduma läinud hõbeda varguse eest. Tema nime puhtaks pesemise lootuses tuleb Dawn tagasi Starlight Cove’i, idüllilisse kodulinna Michigani järve kaldal, kus hävinud laev lagunenud majaka valguskiire all järves puhkab.
Tema plaan on majakas renoveerida ja maha müüa, tegeldes samal ajal keeruka perekonnamüsteeriumi lahti harutamisega. Kumbki ettevõtmine pole kerge, eriti kui tema heatahtlikud vanemad ja veidrad kohalikud – sealhulgas mereuurija ja Starlight Cove’i ihaldatuim poissmees Kip Whittaker – asjasse sekkuvad. Külgetõmbest hoolimata ei taha Dawn Kippi ega ka seljad tihedalt kokku pannud linnarahvast kuigivõrd usaldada. Ent tõde tükkhaaval kokku pannes hakkab Dawni müüride taha varjunud süda avanema. Ja kui ta seda lubab, võib majakas juhtida ta paika, mida ta ei lootnud kunagi leida, ja kus minevik põimub täiesti uue ereda algusega.

​​See raamat räägib laulva revolutsiooni iidolist Edgar Savisaarest, tema muutumistest enne ja pärast Eesti taasiseseisvumist. Milline oli Nõukogude impeeriumi lagunemise ja Eesti iseseisvumise tegelik faabula, millised jõud seda käivitasid ja milline roll oli selles Savisaarel?
Omal moel oli Savisaar üksi preerias ratsutav kauboi, kes leidis igast saloonist uue armastuse ja uue vaenlase. Tema tulek poliitikasse oli juhuslik, aga kui ta oli juba hobuse seljas, ei tahtnud ta sealt enam kuidagi lahkuda.
​

​Kas kümme päeva tervenduskeskuses võivad sind tõesti igaveseks muuta? Liane Moriarty kaasahaaravas romaanis asuvad üheksa võhivõõrast seda välja selgitama.
Kirjanik Frances Welty, kunagine menukate lemberomaanide autor, saabub Tranquillum House’i, et ravida selja- ja südamevalu ning erakordselt tigedat paberihaava pöidla otsas. Teised külalised – kellest enamik ei paista küll mingit ravi vajavat – pakuvad talle otsemaid huvi, ent veel rohkem paelub teda tervenduskeskuse kaunis ja karismaatiline juhataja Maša. Kas sel inimesel on tõesti vastused, mida Frances enese teadmata otsib? Kas Frances peaks kahtlused kõrvale heitma ja süüvima kõigesse, mida Tranquillum House’il pakkuda on – või hoopis põgenema, kuni veel suudab?
Õige pea esitavad endale sama küsimuse kõik Tranquillum House’i külalised.
Ühendades kõike, mis on teinud tema loomingust nende inimeste lemmiku, kes otsivad teravmeelset, põnevat, naljakat ja kohati ahhetama panevat lugemist, näitab Liane Moriarty oma romaaniga „Üheksa võhivõõrast“ taas, miks ta on oma ala meister.

​Egiptuse kirjaniku ja luuletaja, aga ka tänapäevase islamiäärmusluse vaimse isa Sayyid Quṭbi „Külapoiss“ põhineb autori lapsepõlvemälestustel. Teos annab põhjaliku ülevaate toonasest argielust, kooliskäimisest, kommetest ja elukorraldusest. Egiptuse külaelu ja fellahide koolielu kujutamine eraldi žanrina pole Quṭbi leiutis, kuid „Külapoiss“ on kahtlemata üks eredamaid fellahi-temaatika esitlusi. Võiks lausa väita, et kui egiptlastel on oma „Kevade“, siis on see just Sayyid Quṭbi „Külapoiss“. 
1945. aastal esmatrükis ilmunud „Külapoiss“ järgib romantiseeritud realismi vormi, millele lisandub autobiograafilise žanri eripära. Oma tosinas peatükis kümmet olulisemat külaeluteemat käsitlev romaan annab edasi autori eluloo 6.–14. eluaastani. Rikkaliku sõnavaraga ja Quṭbile eriomases stiilis üksikasjalisi Mūšā olustikukirjeldusi võib pidada toonaste Egiptuse olude väärtuslikuks etnograafiliseks ja sotsiaal-ajalooliseks allikaks. Sayyid Quṭb (1906–1966) sündis väikeses külakeses riigi keskosas. 1921–1932 omandas ta Kairos kesk- ja kõrghariduse, töötas 1932–1948 Egiptuse haridusministeeriumis, sel ajal valmisid ka paar luulekogu ning tosin kirjandus- ja ühiskonnakriitilist teost. 1948. aastal hakkas Qutb tõsimeelseks muslimiks ja ütles lahti oma varasemast „islami-eelsest loomingust“. 1948–1950 koges ta Ameerika Ühendriikides õppereisil viibides „läänemaailma pahelikkust“, mille tulemusel liitus 1950 islamistliku Muslimite Vennaskonnaga. Peagi sai temast liikumise ideoloogiline juht. Alates 1954. aastast kuni elu lõpuni viibis ta valdavalt Egiptuses vanglas, kus valmisid ka tema religiooniteemalised kirjutised, mida tänapäeval peetakse islamiäärmusluse alustekstideks. 1966. aastal poodi Quṭbi Egiptuse ilmalike võimude poolt süüdistatuna riigipöördekatses. Tänapäeval on ta ülemaailmselt tuntud ühtaegu andeka sõnaseadja ja viljaka literaadi kui ka keelatud islamiäärmusluse eestkõnelejana. 
Eestikeelsele väljaandele on lisatud Üllar Petersoni põhjalik järelsõna autori elust, vaadetest ja teostest.

​Põnevik, mis haaras mind esimesest leheküljest viimaseni ja viis mõtted Stephen Kingile. Camilla Sten on kirjanik, kellel tasub silma peal hoida.
Camilla Grebe
On möödunud kuuskümmend aastat sellest, kui väikse kaevandusküla Silvertjärni terve elanikkond haihtus. Kohvitassid seisid köögilaual, pesu kuivas nööri peal, just nagu oleksid kõik äkitselt õhku haihtunud. Kui inimesed paar päeva hiljem linna uurima tulid, leiti ainult posti külge kinni seotud naine, kes oli kividega surnuks loobitud, ja elus vastsündinu. Kõik ülejäänud, ligikaudu tuhat elanikku, olid kadunud ja neid ei leitud kunagi. Keegi ei tea, mis juhtus. Kas see oli õnnetus, massienesetapp või oli mängus fanaatilise usuliikumise käsi?
Alice on noor filmitegija, kes on üles kasvanud lugudega Silvertjärnist, mida vanaema talle jutustas. Nüüd tahab ta lõpuks tõe välja selgitada. Koos oma meeskonnaga kavatseb ta veeta viis päeva eraldatud ja mahajäetud linnakeses ning filmi jaoks materjali koguda. Kuid niipea, kui nad kohale jõuavad, hakkavad nad kuulma kummalisi hääli ja nägema seletamatuid asju. Varsti peavad nad endalt küsima, kas möödunud ajad on ikka möödunud või neelab küla ka nemad.
Camilla Sten sündis aastal 1992 ja on varem avaldanud düstoopilise romaani „Teine koidik“ (2016). Ta kirjutab ka kriitikute poolt kiidetud põnevussarja koos Viveca Steniga, mille esimene osa „Süvahaud“ ilmus aastal 2016. Uut raamatut „Kadunud küla“ on juba enne ilmumist müüdud viieteistkümnesse riiki ja Nordisk Film on ostnud filmiõigused. Lisaks kirjutamisele õpib Camilla Sten Uppsala ülikoolis psühholoogiat.

​Õige ajastus on kõige olulisem…
Daisy Bumgarten pole vaimustatud katsest hertsogi tähelepanu võita, olles riides potilill, millele on kinni jäänud liblikaparv. Aga lõppude lõpuks, kui oled huntide keskel, siis pead nendega koos uluma (olgu või Londoni kõrgseltskonnas)…
Kuna tema ilmselgelt kohutav debüüt New Yorgi kõrgseltskonnas luhtus, asub ninaka Nevada tulesädeme viimane võimalus hästi abielluda teisel pool lompi, Inglismaal. Kui ta peab ohjeldama oma vaba hinge, südamest rääkimata, siis olgu nii. Ta teab, et võlgneb selle õnnestumise oma kolmele nooremale õele.
Nüüd, krahvinna eestkoste all, paistavad Daisy hertsoginna-püüdlused väga hästi minevat… Kuni kurikuulus naistemees lord Ashton Graham, kõige ohtlikumat sorti tähelepanu hajutaja, naise ulakat naeratust ja vaprat loomust märkab ning tema motiive paljastada üritab.
Daisy on varemgi madudega kohtunud, aga see, kelle ta leiab šikilt riietunult Inglise külalistoast, on positiivselt kõhedust tekitav – ja hullutavalt võrgutav. Kui valmib salaplaan, kuidas näidata Daisyt aristokraatide sekka sobimatuna, kas saab siis Ashtonist tema kõige hullem halvustaja või hoopis härrasmees, keda noor naine kõige rohkem vajab?

​On valge varasuvine öö. Naine hüppab autosse, käed verised. Tagaistmel on tema väike poeg ja nad põgenevad ainsasse turvalisse paika, mida naine teab ‒ Fjällbacka lähistele Gråskäri saarele.
Paar päeva hiljem tapetakse oma korteris üks mees, äsja ametisse astunud valla finantsjuht Mats Sverin, kes oli pärast paljusid aastaid pöördunud tagasi oma lapsepõlvekoju Fjällbackasse. Korralik ja meeldiv inimene – ent kui Tanumshede politsei hakkab tema kohta andmeid koguma, tuleb päevavalgele rida saladusi. Selgub ka, et mees külastas enne surma Gråskäri – saart, mida rahvasuus kutsutakse Gastholmeniks, vaimude saareks, ja mida on alati ümbritsenud sünged kuuldused. Räägitakse, et surnud ei lahku kunagi saarelt ja neil on elavatele midagi öelda…
„MAJAKAVAHT“ on seitsmes raamat Camilla Läckbergi Fjällbacka-sarjast, kus tegutseb politseiinspektor Patrick Hedström. Sarja raamatuid on avaldatud 60 riigis.
CAMILLA LÄCKBERG (s 1974) on Rootsi menukamaid krimikirjanikke.

​Rangelt keelatud veetlus
Frederica Bracewell kasvas üles häbiloori all. Et ta oli sohilaps, kohtles onu teda nagu teenijat. Tõelise daamina hakkas häbelik ja süütu Frederica end tundma alles siis, kui kohtus uue jäägriga...
Lord Robert Mountford oli perekonnast välja heidetud. Liiderliku elu seljataha jätnud, nautis ta jäägri lihtsakoelist elustiili. Kuni kiusatus sai temast võitu. Frederica tagasihoidlikud rõivad ja kogelus eristasid teda kõrgseltskonna daamidest, kuid just temast võib saada Roberti hukatus... naine, kes sunnib teda langetama maski.
​

​See raamat räägib katastroofist, mis juhtus 126 aastat tagasi. 1893. aasta 7. (19. ukj) septembri hommikul suundus Tallinnast Helsingisse rannakaitse soomuslaev Russalka ja kadus. Otsingud ei andnud selgust, mereõnnetuse asjaolud jäid välja selgitamata. Alles 2003. aastal leidis Eesti Meremuuseumi allveearheoloogi Vello Mässi juhitud ekspeditsioon uppunud laeva. 
„Tänavuse aasta sügisest saab kõigile laevadele, nii Tallinna suunduvatele kui ka Tallinna reidilt lahkuvatele, nähtavaks Kadrioru lähedal rannas praegu püstitatav mälestusmärk meie 177 mehisele meremehele, kes hukkusid teadmata kuidas ja miks 7. septembril 1893. aastal,“ kirjutas Revelskije Izvestija 1902. aasta algul. Lisaks hukkunud meremeeste mälestuse jäädvustamisele kuulus Amandus Adamsoni (1855–1929) loodud mälestussammas ka meremärkide süsteemi ning oli nähtav suure vahemaa tagant – iga sadamasse sisenev laev liikus kuldse õigeusu ristiga ingli poole, aga sadamast lahkuv laev tegi oma teekonna alglõigu vastavalt tiivulise pronkskuju juhatusele.

​Elu Šotimaa suurimas vanaraamatupoes on kõike muud kui üksluine.
Arusaamatu meelesegadushoo tagajärjel ostis Shaun Bythell ära hinge vaakuva raamatupoe. Vaimusilmas kujutles ta idüllilist lesimist tugitoolis leegitseva kamina kõrval, jalad toatuhvlites ja piip hambus. Ta unistas meeldivate klientide tulvast, kes tõmbavad teda esmalt intelligentsesse vestlusesse ja seejärel jätavad talle oma rahakoti sisu.
Shaun eksis rängalt. Juhmide küsimuste katkematu tulv, raamatuäri kaelamurdvad rahaasjad, lakkamatud vaidlused töötajatega ja lõputu hulk väsitavaid, tingivaid ja ilmselgelt põrunud kliente viivad ta igapäevaselt närvivapustuse äärele. Kui sellest veel ei piisa, langetab Amazon tema reitingut, poodi saabub kibeda pissihädaga turismigrupp või hakkab katus jälle läbi laskma.
Tänaseks on ta seda poodi pidanud juba 18 aastat.
„Lugesin Shaun Bythelli „Raamatukaupmehe päevikut“ sellise äratundmisrõõmuga, nagu oleks minu eest päevikut peetud, kui vaid kolleegist autori eraelulised eripärad ja säravamad isikuomadused kõrvale heita. Uskumatult sarnased rõõmud ja mured! Siin või Šotimaal – raamatuostjad ja -pakkujad on universaalne osa elanikonnast. Alates kõige inspireerivamatest, kes annavad su päevadele valguse ja rõõmu, kuni viimaste troppideni, kelle eest põgenemiseks tahaks poele rattad alla panna. Peamine, millest Wigtowni vanaraamatukaupmees otse ei räägi, on see tore tunne end teiste ees raamatukaupluse omanikuks pidada, sisimas teades, et tegelik omandisuhe on vastupidine. Raamatukuhjade, stammkundede, regulaarsete hullukeste, töötajate lepitamise kõrvalt jääb hirmsas kasumis siplemiseks aega väga vähe.“
Margo Matsina, Raamatukoi omanik

​Küprosel asuv Famagusta on 1972. aasta suvel Vahemere piirkonna kõige hinnatum kuurort, moodne ja väljapeetud. Üks jõukas ja auahne abielupaar avab seal saare kõige luksuslikuma hotelli, mis meelitab kohale varakaid puhkajaid kõikjalt maailmast ja kus töötavad rahumeelselt koos nii kohalikud kreeklased kui ka türklased. Kaks üksteise lähedal elavat perekonda, Georgioud ja Özkanid, on ühed neist paljudest, kes põgenesid Famagustasse ülejäänud saarel toimunud rahutuste ja etnilise vägivalla eest. Kuid linna glamuurse ja eduka pealispinna all käärivad pinged.
Kui riigipöörde tagajärjel paisatakse saar kaosesse, seisab Küpros silmitsi hukutava konfliktiga. Küprosele tungivad Türgi väed, et kaitsta vähemuses olevaid Küprose türklasi, ja Famagustat hakatakse pommitama. Nelikümmend tuhat inimest haaravad kaasa oma kõige kallima vara ja põgenevad sissetungivate sõdurite eest. Famagusta eraldatakse ülejäänud saarest okastraataiaga. Hüljatud linna jääb elama siiski kaks perekonda. See on nende lugu.

​Rahapesu ja selle paljastamine on muutunud kuumaks, isegi lausa põletavaks teemaks kogu maailmas. Musta raha vereplekkidest puhastamise ning rahapesijate musta südametunnistuse ümber tiirleb ka Cristina Algeri hoogsa põneviku „Pankuri naine“ tegevus.
Ühel novembrialguse tuisusel hommikul astuvad sarmikas mees ja kaunis naine Londonist Genfi suunduva eralennuki pardale. Peagi kaob tormi kätte sattunud lennuk radariekraanidelt ja mõni tund hiljem leitakse Alpidest selle vrakk. Samal ajal ilmneb, et teadmata kadunud on ka võimsa offshore-panga Swiss United siseringi kuuluv pankur Matthew Werner. Tema noorel lesel Annabelil tuleb hakata rinda pistma mehest maha jäänud mõistatustega, mille hulgas on ka šifreeritud sisuga sülearvuti. Innukalt vastuseid otsides jõuab ta järeldusele, et Matthew’ surm ei olnud õnnetusjuhtum ja et nüüd on ohtlike vaenlaste sihikul tema ise.
Ambitsioonikas seltskonnaajakirjanik Marina Tourneau on oma elus ja karjääris jõudnud vägagi kõrgele. Olles kihlunud presidendiks pürgiva miljardäri James Ellise poja Grantiga, kavatseb ta lõpetada vägevatest suguvõsadest kirjutamise, sest on nüüd lõpuks ka ise ühe sellise liige. Tema sisenemine New Yorgi kõrgseltskonda toimub ülimalt efektselt. Aga pärast oma ajakirjandusliku mentori Duncan Sanderi ootamatut surma nõustub ta siiski kirjutama veel ühe uuriva artikli. Swiss Unitediga tegeldes avastab Marina paljastavat informatsiooni finantsmaailma tuusade, sealhulgas mõne talle üsnagi lähedase inimese kohta. See artikkel võib anda vastused ka Annabeli küsimustele – muidugi üksnes juhul, kui Marina on valmis selle avaldama.
„Köitvad finantspõnevikke tuleb ette harva … Cristina Alger sooritab kõik eksamid … Erutav retk pururikka pangandusmaailma pimedasse kõhualusesse.“— The Times
„Kaasahaarav, rahuldust pakkuv, pingeline ja ajakohane: sellist juhtub päriselus tõenäoliselt ka praegu.”-- Lee Child, menukas põnevusromaanide, sh kaasakiskuvate Jack Reacheri lugude autor.

​Pilt võib öelda rohkem kui tuhat sõna. Aga oskab ka varjata oma autorit ja sünnilugu. 1967. aasta kuumal juulipäeval läheb Odelle Bastien Londonis Skeltoni galeriisse teadmisega, et kohe muutub tema elu täiesti teistsuguseks. Viis aastat tagasi saabus ta koos sõbrannaga Trinidadist Londonisse ja on püüdnud seal endale kohta leida. Nüüd on talle pakutud masinakirjutaja tööd suurilmaliku ja salapärase Marjorie Quicki juhendamisel. Ehkki Quick võtab Odelle’i oma tiiva alla ja julgustab teda kasutama võimeid, mida too õieti ei teadnud endas olevatki, jääb naine ise saladuseks – ka siis, kui galeriisse tuuakse mõistatusliku ajalooga tundmatu meistriteos.
Tõde maali kohta peitub 1936. aastas ja suures Hispaania maamajas, kus tuntud kunstikaupmehe tütar Olive Schloss hellitab omi lootusi. Sellesse haprasse paradiisi satub kunstnikust revolutsionäär Isaac Robles koos poolõe Teresaga, kes imbuvad Schlosside perekonda, tuues kaasa plahvatuslikud ja hävitavad tagajärjed.
Haarav ja pingeline „Muusa“ on unustamatu romaan püüdlustest, identiteedist, kinnisideedest ja armastusest, pettusest ja ehtsusest. Varem on kirjastuselt Varrak ilmunud Jessie Burtoni menuromaan „Miniaturist“.

​Queeni laulja Freddie Mercury, kes sündis Zanzibari saarel nime all Farrokh Bulsara, on päris kindlasti üks maailma kõige kuulsamaid lauljad läbi aegade. See biograafia sinu käes lahkab põhjalikult saladusi, mis peitusid staari värvikireva elu fassaadi taga ning näitab teda sellisena, nagu ta tegelikult oli – nii kaamerate ees kui ka koduseinte vahel.
Raamatust leiab ohtralt materjali, mis põhineb Freddie kõige lähemate sõprade ja kaaslaste intervjuudel. Nende hulka kuuluvad nii Queeni liikmed kui ka paljud teised kuulsused, kaasa arvatud Tim Rice, Richard Branson, Cliff Richard, Bruce Dickinson, Mike Moran, Wayne Eagling, Zandra Rhodes ja Susannah York. 
Laura Jackson on menukas roki ja filmitähtede biograafiate autor, kes on pälvinud staaride usalduse ja teeninud ära koha siseringis. Ta on intervjueerinud paljusid kuulsusi üle kogu maailma ja temalt on ilmunud rida kriitikute heakskiidu pälvinud biograafiaid.

​Greyson McCallumi kauaaegse abina on Abby mehe äkilisusega harjunud. Aga kui naise minevikust ilmub välja üks ohtlik tegelane, teeb Greyson ootamatult naisele ettepaneku, et kaitseb teda, ja Abby ei suuda sellest ära öelda.
Kui süttib iha ja näib ähvardavat oht, kas Greyson ja Abby leiavad oma õnne ning elavad elu lõpuni koos?


​

​„Esivanemate pärand“ on Venemaa telesaate „Selgeltnägijate tuleproov“ ("Битва экстрасенсов") 16. hooaja võitja Viktoria Raidose kauaoodatud raamat, mis räägib sellest, kuidas kaugete esivanemate teod mõjutavad ka meie saatust. Ühtlasi vastab ta kõige tähtsamale küsimusele: kas on võimalik muuta seda, mis on sõna otseses mõttes „saatusest määratud“. 
Oskus vigadest õppida ja paremaks saada põhineb nii bioloogilisel kui ka vaimsel arenemisel. Teadlik tähelepanu oma elukäigu vastu on siin inimesele üheks kõige olulisemaks abivahendiks. See on tähtis ka oma põlvnemise suhtes: lähimad esivanemad mõjutavad meid iseenesest ja et selle toimet kuidagi muuta, tuleb sellest esmalt aru saada, kuid kaugete esiisade mõjutusi ja võimalikku toetust on pea võimatu tunnetada ja vastu võtta ilma teadmisteta nende saatuse ja nende endi kohta. 
Õigeks tegutsemiseks on harilikult vaja mõista seda, kes me oleme ja kus asume. Viktoria Raidos on veendunud, et enamjaolt tuleb see mõistmine oma suguvõsa ja esivanemate tundmisest. Jõud, mida antakse sajandite jooksul põlvest põlve edasi ning mis peitub meie füüsises ja psüühikas, võtab kuju teatud sündmustes, mis mõjutavad ka meie elu.
Kui õpime neid nägema ja muutma, õpime muutma ka oma saatust.

​Võõrastemaja juhataja Linnie on puhunud Wayfairi uuele elule. Nüüd vajab tema enda elu ümberkorraldusi...
Linnie Wayfair teab, kui paljud inimesed temale loodavad, kuid teadmine ei tee midagi lihtsamaks.
Igaüks Sweet Lake’is tahab, et ta kasutaks oma ärivaistu ja taastaks Wayfairi võõrastemaja endisaegse hiilguse. Tema vanemad loodavad, et ta andestab oma kaabakast vennale ja lepitab perekonna. Ekstsentrilised Sweet Lake’i Sireenid tahavad, et ta avaks võõrastemaja – ja oma südame – uutele võimalustele. Ja tema eluaegsed sõbrad Jada ja Cat teevad mitte eriti peenetundlikke vihjeid selle kohta, et ta võiks alustada romantilist suhet seksika advokaadi Daniel Ketteringiga, kes on teda juba aastaid taga igatsenud...
Šokeeriv pööre sündmustes rebib lahti vanad haavad ja keerab pea peale maailma, mida Linnie on hoolikalt üles ehitanud. Ta peab midagi kiiresti muutma – ja tulemused, kuigi mitte päris sellised nagu oodatud, võivad olla just need, mida ta on alati igatsenud.

​Martin jälgib politseinike tegevust kõrvalt. Mehed liiguvad aeglaselt, piirkonda samm-sammult läbi kammides. Äkitselt üks neist peatub ja mõlemad kummardavad midagi vaatama. Kaugelt ei ole näha, mida mehed uurivad. Peagi ajavad nad end sirgu, kiirustavad Martini juurde ja küsivad, ega too lapse leidmise kohast kaugemale ei vaadanud. Martin raputab pead. Pikem ja tumeda peaga politseinik teatab kurvalt, et nad leidsid noore naise surnukeha.Sellest hetkest hakkavad rahulikus maakohas hargnema sugugi mitte nii väga rahulikud sündmused. Kes on nõgestest leitud laps? Mis ja miks juhtus tema emaga? Kas ja kuidas kurjategija oma ohvrit tundis?
Peadpööritava kiirusega järgneb üks sündmus teisele, andmata uurijatele aega hinge tõmmata. Tule ja loe – Sa võid üllatuda!

​Tšornobõl. Tuumakatastroofi ajalugu
1986. aasta 26. aprill on läinud ajalukku päevana, mil toimus plahvatus Tšornobõli tuumajaamas. Sergi Plohhi jutustab arhiividokumentidele ja intervjuudele toetudes loo Euroopa raskeimast tuumakatastroofist, mis jättis oma jälje sadade tuhandete inimeste, teiste hulgas ka eestlaste ellu. Põnevikuna kirjutatud raamat viib meid kevadiselt muretusse Ukrainasse, reaktori juhtimisruumi, hüljatud küladesse ning võimulolijate kabinettidesse. Aga ennekõike on see tuletõrjujate, teadlaste, inseneride, tööliste, militsionääride ja sõjaväelaste lugu, kes pidid oma tervise hinnaga toime tulema pealtnäha võimatuga: hoidma ära tuumapõrgu, mille kõige hullemad tagajärjed oleksid hävitanud elu kaugemalgi kui Euroopas.
Raamat võitis 2018. aastal Ühendkuningriigi mainekaima aimeraamatute auhinna, Baillie Giffordi preemia.
Sergi Plohhi elas 1986. aastal Ukrainas vähem kui 500 km kaugusel Tšornobõlist, praegu on tema kodu Ameerika Ühendriikides. Ta on Harvardi Ülikooli Ukraina ajaloo professor ja sealse Ukraina uurimisinstituudi direktor. Tema sulest on ilmunud mitmeid auhindadega pärjatud raamatuid, millest eesti keeles on varem ilmunud „Viimane impeerium. Nõukogude Liidu lõpp”.

​„Pööripäev oli pööranud Johannese elu täitsa pea peale. Kas ta pidi tulema välja oma mugavustsoonist, nagu viimasel ajal oli kombeks öelda, ja uute tuultega kaasa minema? Mis teda selles keerises ees ootas, sellest polnud tal õrna aimugi. Ta tundis, et oli sattunud lausa tormise pöörise keskpunkti. Vaat sulle siis suvist pööripäeva!”
Johannes on vana mees, nii seitsmekümne tuuris, kes elab üksinda oma talus, naine on surnud ja lapsed läinud linna elama. Ühtäkki aga hakkavad Johannese rahulikku elukorraldust mõjutama isevärki tagaselja sepitsused ning esile kerkivad vanad saladuses hoitud lood. Kuigi lapsed püüavad olla isale toeks, tuleb ka neil samal ajal tegeleda oma argielu keerdkäikude ning kummaliste müsteeriumitega.
Nii mõnelgi seigal on kriminaalne maik juures ja probleemsete sõlmede lahti harutamine osutub keeruliseks ettevõtmiseks. Veelgi suuremaks väljakutseks on leida viis võidelda oma õiguste ja väärtushinnangute eest. Kas võidelda millegi vastu või võidelda millegi eest? Või üldse mitte võidelda? Erinevate põlvkondade esindajad vaatavad maailma erinevate nurkade alt ning seetõttu on neil ka probleemidele lähenemine isemoodi.
Romaani tegevus algab 2016. aastal mõned päevad enne suvist pööripäeva, kuid peagi selgub, et suur osa sündmustest oli käima lükatud juba varem. Sekeldused maaga, ühe firma põhjalaskmine, mitmetahulised armulood ja sõbrasuhted ning mõistatamine, keda või mida uskuda– see kõik mahub ühe suve sisse. Sügisene pööripäev toob kaasa uued pöörded ning annab vastused paljudele küsimustele, kuid nagu elus ikka, tuleb igaühel teha valikuid ning leida edasiminekuks oma teeots.
„See teos sündis tõestisündinud lugude põhjal. Autorina nihutasin erinevaid sündmusi ja kuuldud lugusid vastavalt oma fantaasiale ajas ja ruumis, lisasin juurde pisut vürtsi ning põimisin need kokku üheks jutustuseks. Alustasin konkreetsest juhtumist, mis oli seotud maade jagamise ja ametnikega, ülejäänud lood pugesid nagu iseenesest sinna sisse.
Enamik lugusid selles raamatus on tänapäevasest maaelust ja kaasaegsest ärimaailmast, kuid vahele on lipsanud ka esivanemate käest kuuldud meenutusi. Romaani peamiseks tegevuskohaks sai valitud pika ajalooga vana talukoht, mis kannab endas ideed kodu ja juurte tähtsusest ning eestlaste igipõlisest seotusest maaga.
„Esialgse hariduse sain filoloogiateaduskonnas, mõned aastad olin koolis õpetaja, kuid hiljem sidusin oma igapäevase töö arvudega. Toimetanud olen ärikeskkonnas üle kahekümne viie aasta ja kokku puutunud ligi tuhande ettevõtja looga.” Anu Allikvee

Abielu lapse pärast...
Kui luksushotelli omanik Alex Mikhalis kohtab blogijat, kes oleks äärepealt ta maine hävitanud, tahab ta kätte maksta. Ainult et Adele Hudson pole just selline, nagu ta mäletab. Ta on rase ja üksi ning mees ei saa sinna midagi parata, kui tahab teda kaitsta.
Pärast keerulist lahutust on Adele uute suhete loomises väga ettevaatlik. Hoolimata nende komplitseeritud minevikust on ta sunnitud Kreeka suurärimehe tööpakkumise vastu võtma. Aga Alexi järgmine pakkumine on tunduvalt intiimsem: sõlmida temaga mõistusabielu.